Hangetega tõotab tulla palju kemplemist

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 30. jaanuar 2018 kell 5:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hangetega tõotab tulla palju kemplemist
Mõni kuu kehtinud uus riigihangete seadus jätab ettevõtjale mitmes aspektis vähem aega ega pruugi hankeid läbipaistvamaks muuta.
Septembris uuenenud riigihangete seadusega jättis riik hankijatele endiselt väga vabad käed, otsustamaks, kas ja millistes hangetes kasutada madalama hinna kriteeriumit ning kus osta kvaliteeti koos hinnaga. See paraku tähendab kvaliteedi langust ja vaidlustusi.
Võin öelda, et kolme tööpäeva pikkune tähtaeg ei ole pakkujatele piisav, et keerukates vaidlustes välja selgitada, kas hankija otsused näiteks konkurendi pakkumuse vastavuse kohta on põhjendatud või mitte.
Kadri Härginen
Soraineni advokaat
Majandusliku soodsuse kriteerium tähendab, et ostetakse hinda koos kvaliteediga. Teisisõnu, hinna kõrval võetakse arvesse veel mingit väärtust, mida hankija oluliseks peab. “Näiteks kui ostan auto ja ütlen, et võitja valin pakutava auto hinna järgi, on tegemist madalaima hinna kriteeriumiga. Samas kui ütlen, et annan pakutavale auto hinnale 60protsendise osakaalu ja kvaliteedile 40protsendise (mis jaguneb 30% utiliseerimiskulud ja 10% auto keskkonnasõbralikkus), siis on tegemist majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumiga,” selgitas Soraineni advokaat Kadri Härginen.
Näiteks Leedus toimib süsteem, et riik ütleb hankijale seadusega ette, et aastasest hangete mahust vähemalt 40% tuleb teha majanduslikult soodsa hindamiskriteeriumi alusel. Ametlik soovitus on lausa 60%. Seega saab hankija küll vaadata, millistel puhkudel tuua lisaks hinnale mängu ka kvaliteet, kuid n-ö aastakvoot tuleb täis saada.
Meil kasutatakse majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumit vaid ca 20% hangete puhul. Kui riik hakkaks ette kirjutama, et 40%-l hangetest tuleb kasutada majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumit, saaks see üldiseks harjumuseks. Koos sellega väheneks ka vaidlustuste hulk ja kasvaks töö kvaliteet, leiavad hangetel osalejad.
Otsuste vaidlustusaeg liiga lühike
Advokaadibüroo Sorainen advokaat Kadri Härginen on kriitiline ka selle suhtes, et lihthankes tehtud otsuste vaidlustamiseks on vähem aega. Üldreegel, mis kohustab vaidlustuse esitama 10 päeva jooksul, jäi samaks, kuid lihthangete puhul kärbiti otsuste vaidlustamise tähtaega 3 tööpäeva peale. Näiliselt väiksem rahaline väärtus ja tähtsus aga ei saa tema hinnangul olla pooltargument lühendatud vaidlustusajale.
Lihthanke piirmäär ei ole ainult 30 000–60 000 eurot, nagu on riigiasutuste hangitavate asjade ja teenuste puhul. Näiteks Eesti Energia võrgu ehitustööde lihthankes on lepingu eeldatav hind 300 000–5,5 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Riigiasutuste puhul on lihthankega ehituse tellimisel eeldatav maksumus 60 000–150 000 eurot. Seega leidub hulk lihthankeid, mille hind on turu mõttes suur või väga suur.
Rahandusministeeriumi andmetel tehti 2016. aastal enim just lihthankeid – need moodustasid kõikidest hangetest ca 65%. See tähendab, et ca 65% hangete puhul saab pakkuja ebasoodsa otsuse vaidlustada varasema 10 päeva asemel vaid 3 tööpäevaga.
“Võin öelda, et kolme tööpäeva pikkune tähtaeg ei ole pakkujatele piisav, et keerukates vaidlustes välja selgitada, kas hankija otsused näiteks konkurendi pakkumuse vastavuse kohta on põhjendatud või mitte,” sõnas Härginen.
Kuna uue seaduse eesmärk on aidata väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid paremini riigihanketurule, takistab liiga lühike tähtaeg pakkujatel oma õiguste eest seismist. Eriti arvestades, et lihthanked on just need, mille vastu väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad rohkem huvi tunnevad.
Nii tekibki küsimus, kas riigihanke- ja vaidlustusmenetluste kiirendamine omaette eesmärgina on nii oluline, et selle tulemusena pakkujad oma õigusi sisuliselt kaitsta ei jõua. Või kui jõuavad, siis küsitava kvaliteediga.
Järelevalvet tuleks suurendada
Kuivõrd uus seadus hanked läbipaistvamaks muudab, on Härgineni hinnangul kaheldav. “Meedias ja kohtupraktikas kajastamist leidnud korruptiivsete hangete siduvaks jooneks on huvide konflikt ja mõjuvõimu mittetajumine või ärakasutamine. Kirjutada seadusesse, et teist pakkujat subjektiivselt eelistada ei tohi, ei muudaks midagi,” põhjendas advokaat.
Sobitehingute vältimiseks peab asutuse sees olema reguleeritud huvide konflikti olukorras tegutsemine. Tuleb korraldada vastavaid koolitusi ning hankija juures peab toimima efektiivne sisekontrollisüsteem.
Ennetavat toimet aitaks luua ka mahukam hangete järelevalve. Rahandusministeeriumi andmetel käis 2016. aastal järelevalve valvsa pilgu alt läbi 514 hanget. Kokku korraldati 2016. aastal aga 10 343 riigihanget kogumahuga 2,1 miljardit eurot ehk 25% Eesti riigieelarvest. “Neile 514 järelevalvemenetlusele tuleb kindlasti liita euroraha kasutamise järelevalve. Vaatamata sellele on aga luubi alla sattuvate hangete protsent väike,” tõdes Härginen.
Uues seaduses hulk uusi aspekte
Sel kevadel jõuavad lõpule SA Theatrum renoveerimistööd. Kuna hanke korraldamise ajal ei olnud uus seadus veel jõustunud, valiti AS Eviko töid tegema veel vanade kriteeriumite põhjal.
“Pakkumuste hindamine toimub ka edaspidi esmajoones hinna ja kvaliteedi alusel, kuid uus seadus võimaldab paremini arvestada keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte. Näiteks võib pakkumust hinnata olelusringi kulude või keskkonnamõjude põhjal,” võrdles SA Theatrum produtsent Aive Sarapuu uuendusi.
Väärtuspõhisus – hinna ja kvaliteedi kõrvale lisanduvad ökoloogilised, sotsiaalsed ja innovaatilised kriteeriumid.
Väiksem haldus- ja töökoormus – lisadokumente esitab üksnes edukas pakkuja, kontroll elektrooniliste andmebaaside alusel.
Innovatsioonipartnerlus – uus hankemenetluse liik toodete, teenuste ja ehitustöö arendamiseks.Üleminek e-hangetele – 18. oktoobriks on täielikult üle mindud elektroonilistele hangetele (vähem vaeva, väiksemad kulud).
Väikeettevõtete suurem kaasatus – käibe ülempiir olgu maksimaalselt kahekordne hankelepingu eeldatava maksumusega (50 000eurose hanke puhul piisab 100 000eurosest aastakäibest).Kontsessioonilepingud – ettevõtjatega peab olema võimalus läbi rääkida.
Tähtajad – pakkumuste esitamise minimaalne tähtaeg kuni 35 päeva, ehitustööde tellimisel tähtajad kuni 10 päeva pikemad.
Paindlikkus – hankelepingu muutmise võimalused senisest oluliselt paindlikumad.
Läbipaistvus – seadus annab võimaluse ebaausad ettevõtjad kõrvaldada.
Heastamine – annab maksuvõlas ja usalduse kaotanud ettevõtetele võimaluse end heastada.
Mõistete ühtlustamine – maksuvõlg riigihangetes = maksuvõlg maksukorraldusseaduses (miinimumsumma 10 eurot senise 100 asemel).
Sisetehingud – hankelepingut saab kohaldada, et kontrollitav isik ostab või tellib kontrollivalt hankijalt (alt-üles) või horisontaalselt, kus lepingu osapoolteks on kaks sama hankija kontrollitavat isikut.
Allikas: rahandusministeerium
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Riigihange
Hetkel kuum