Eestlane lõi Rootsi pokkeritähega ICO-fondi

Artikkel

- Uudised
- Liina Laks
- 1. veebruar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlane lõi Rootsi pokkeritähega ICO-fondi
Krüptomaailmas käivad asjad kiiremini kui tavaäris: mõne kuuga on Rootsi tuntud pokkerimängija, börsikaupleja ja miljonär Andreas Hurtig ning Eesti noormees Indrek Reilson lükanud käima ICO-fondi.
Kõige lähem vaste Global ICO Fundile oleks ETF. Plaani järgi hakkab fond koondama erinevaid ettevõtteid ja pakub – nii kõlab ettevõtte tees – investoritele riskimaandusvõimalust: selle asemel, et paigutada raha ühte ICOsse ja oodata, kas investeering toob kasu või kahju, saab riske maandada.
Ettevõttel on plaan koguda investoritelt 5–10 miljonit dollarit, minna sellega ICOde jahile ning oma münt aasta lõpuks vahetusplatvormidele kauplema viia. Lisaks plaanitakse panna paika nn tagasiostumehhanism: kui token'i hind langeb turul alla portfelli väärtuse hinna, siis ostetakse seda tagasi – et hinda kergitada. Fondiga seob ettevõtmist veel üks omadus – haldustasu, mis küündib 1,5 protsendini investeeringu väärtusest.
Andreas Hurtig
Rootsis tuntud pokkerimängija, börsikaupleja ja ettevõtjana. Olnud mitme ettevõtte loomise juures, olnud ingelinvestor ning töötanud ka Bonnier ABs. Ta on kaubelnud krüptorahadega ning esinenud krüptoraha-teemaliste sõnavõttudega Rootsi meedias.
Pokkerimängijana kogus tuntust eelkõige 2000ndate keskel, kus spordiajakirjad nimetasid teda Rootsi kõige targemaks inimeseks ja pakkusid talle 178punktist IQd.
Indrek Reilson
Õppis Copenhagen Business Schoolis, alguses müüki ja turundust, vahepeal töötas IT-firmas ja siis õppis magistris äriadministratsiooni ja ITd. Uuris blockchain’i kohta.
Fondi käimaminek sõltub nüüd veebruaris algavast ICOst: mehed on paika pannud 5 miljoni dollari suuruse alampiiri – kui see täis ei märgita, siis tagastatakse raha investorite. „Oleme arvestanud, et edukaks tegutsemiseks oleks vaja 30 miljonit dollarit, aga me näeme, et ei suudaks seda kõike piisavalt kiiresti investeerida. Sellepärast plaanime koguda järgmised 20 miljonit dollarit järgnevate investeerimisraundidega,“ rääkis Reilson.
Milliseks tootlusnumbrid kujunevad, Reilson öelda ei osanud. „Me oleme vältinud kindla numbri väljaütlemist – et kas tootlus on 20 või 150 protsenti. Krüpto- ja ICO-turg on nii volatiilne ja nii uus asi, et sellega kindlat tootlusnumbrit siduda ei saa. Pärast esimest tegevusaastat saame juba numbrilisi prognoose teha,“ ütles Reilson.
„Fondi puhul kehtivad ikka kõik investeerimistõed: ära pane raha sinna selle mõttega, et kohe tõuseb 100, 200 protsenti. Ära pane sinna raha, millest sul kahju on, ja ära pane sinna kogu oma raha. Kindlasti ei tasu investeerida sinna lühiajaliselt. See on mõeldud muude investeeringute täiustamiseks, hajutamiseks,“ rääkis Reilson.
Indrek ReilsonFoto: Erakogu
Liiga palju ebakindlust
Viis aastat tagasi Eestist Taani õppima suundunud Indrek Reilson kohtus Andreas Hurtiguga mõni kuu tagasi krüptorahaüritusel ning nad sattusid fondist rääkima. „Andreasel ja Karlil (Karl Gullo, üks ettevõtte loojaid – toim) oli see idee juba mitu kuud varem, aga nüüd istusime kokku ja lükkasime hoo sisse,“ rääkis Reilson.
Idee taga oli ICOde probleem: need on ülimugavad raha kaasamise instrumendid ja on muutunud nii populaarseks, et teinekord ei vaevu investorid isegi korralikult nn white paper'it (mõneleheküljelist projektikirjeldust) läbi lugema. Ja see on tekitanud olukorra, kus hulk ICOsid luuakse vaid mõttega investoritelt raha taskust välja tõmmata, et siis jäljetult kaduda. Või luuakse ettevõte või lahendus, mis on kehvasti läbi mõeldud, sest teadmisega, et raha tuleb ju niikuinii uksest ja aknast, ei vaevuta korraliku ärimudeli nimel pingutama. Läheb nihu – siis läheb!
Fond tahab koondada parimatest parimad ICOd. „Praegu oleme tihedas vestluses mitme ICOga, et nende ärimudelist aru saada. Eelkõige Norra-Rootsi-Taani omadega, sest üks kaasasutaja on pärit Rootsist. Olen uurinud Change'i kohta ja isiklikult tahakski rohkem Eesti firmadega ühendust võtta,“ rääkis Reilson.
Nagu Metsik Lääs
Kogu krüptorahadega seotud valdkond on praegu tohutus muutumises, riigid mõtlevad üksteise võidu regulatsioone välja, samal ajal püüavad petturid buumist kasu lõigata ja mida rohkem investorid vastu näppe saavad, seda kiiremini regulatsioonid tulevad. Ja kui need tulevad, siis puhastab see turu Reilsoni hinnangul eelkõige petturitest ja spekulantidest ning ehk ei liigugi bitcoin enam tuhat protsenti üles-alla. Praegust olukorda ICO-turul nimetas Reilson Metsikuks Lääneks.
Ettevõtja loojad „seemneraha“ ei panusta, aga ostavad ICOga token'eid samadel alustel teiste investoritega.
Haldustasu 1,5%.
Investeerimispõhimõte: ühte ICOsse ei paigutata rohkem kui 20% vahenditest.
60% vahenditest läheb ICOdesse, 20% krüptovaluutadesse, 13% lisainvesteeringutesse: tehnoloogiasektor, aga mitte tingimata krüptovaluutadega seotud, nt virtuaalreaalsusega seotud ettevõtted. 7% on rahaline puhver „kiirete otsuste tegemiseks“.
„ICOd on tulnud, et jääda, aga mitte sellisel kujul, nagu nad täna on. Eeldan, et päris paljud kaovad ära. Ja viie-kümne aasta pärast vaadatakse tänasele tagasi ja mõeldakse, et oi, mis siis tehti, see polnud ju üldse legaalne! Selles valdkonnas on päris palju segadust, inimesed ei saa aru, kuidas võib olla rahaline väärtus koodijupis. Aga kui paljud meist tänapäeval füüsilist raha kasutavad? Kui tulid e-mail, internet, siis ei saanud ka keegi neist aru, aga nüüd neid usaldatakse. Sama juhtub krüptorahade, ICOdega – paljud kaovad ära, aga need, mis jäävad, on pärlid. Mina usun, et järgmised suurfirmad kasvavadki välja ICOdest. Küll ei julge ennustada, millised – sel turul areneb kõik nii tohutu kiirusega,“ rääkis Reilson. "Ja miks ei võiks järgmine hiid tulla hoopis Eestist? „Ma näen, et Eestil on meeletult palju potentsiaali, selle valdkonnaga tegeldakse.“

Kuidas kehva ICOt ära tunda?
„Hästi palju on teadmatust ja hästi palju on nõrga äriideega ICOsid, ja on pettusi,“ nentis Indrek Reilson.
Reilson soovitab eemale hoida igat sorti boonusskeemidest. „Et jaga sotsiaalmeedias linki ja saad tasuta token'eid. See on põhiline, mis peaks investoril punase lipu püsti tõstma. Miks jagab keegi 20% ulatuses tasuta token'eid? Kes selle kinni maksab? Maksab kinni investor, kes ostis token'i tegeliku hinnaga. Kui saad 40% allahindlust, siis samuti maksab kinni see, kes tegeliku hinnaga ostis. See lükkab token'i väärtuse madalale, need, kes soodsamalt said, tahavad kohe ära müüa ja tegelikud investorid kaotavad oma raha,“ rääkis Reilson.
Kuidas aga äriidee elujõulisust hinnata? See on Reilsoni hinnangul juba raskem, sest tegu on eelkõige visiooniga. Ja siis oleneb äriplaanist ja meeskonnast, kas see ka tööle hakkab. Paljude puhul paraku ei hakka ja siin ei jää investoril midagi muud üle kui uurida ICO-tegijate tausta ja endisi tegemisi.
Hetkel kuum