Riigitöö võtab suuna Tallinnast välja

Viljandis tegutseva pakiautomaate tootva ettevõtte Cleveron personalijuhi Katrin Kooviti sõnul on väiksemates kohtades raske leida huvitavat tööd. „Töökohtade lisandumine maakonnakeskustesse on positiivne, isegi siis, kui see meile konkurentsi lisab,“ ütles Koovit, kelle arvates on oluline, et inimestel ei oleks sundi võtta vastu esimene ettejuhtuv töökoht.

Mivo Ehitus OÜ juhatuse esimehe Avo Allikmäe sõnul annab 54 riigipalgalise ametikoha loomine Raplasse võimaluse kohalikel inimestel töötada kodu lähedal.

Allikmäe on veendunud, et Raplas tahetakse elada ja töötada, eriti need inimesed, kel on lapsed. „Praegu käivad paljud tööl Tallinnas. Nad istuvad igal hommikul kas rongi või autosse ja sõidavad pealinna, et seal teha sama tööd, mida võiksid siin teha,“ märkis Allikmäe.

Ta toob näite, et kui lumesajuga hommikul pealinna sõita, siis selles suunas on sõidurida puhas ja lumi ära sulanud, samal ajal kui vastassuund on lund täis. „Ega Raplast sõideta vähem Tallinna tööle kui Tabasalust või Viimsist. Autode kolonn hakkab hommikuti liikuma kella seitsme ajal ja seda jätkub kuni poole üheksani,“ märkis Allikmäe ja lisas: „Ma ei kujuta ette mitu tuhat autot Raplast ja selle lähiümbrusest Tallinna poole iga päev liigub.“

Allikmäe tunnistab, et kuigi ka nendel on raske uusi töötajaid leida, ei näe ta riigi ametikohtade Raplasse toomisel konkurentsi tihenemist. „Oleme ehitusettevõte ja meie vajame ehitusala inimesi. Kontoritöötajad ei ole ju maalrid, torumehed, elektrikud ega ehitajad,“ märkis ta. Allikmäe sõnul on kontoritööd Raplas raske leida. „Maavalitsus kaotati ära, omavalitsused liideti, inimesed jäid tööta. Nii mõnigi võiks leida siin tööd ja ei peaks sellepärast ära kolima või käima kaugemal tööl,“ nentis ta.

Allikmäe sõnul tunnevad nemad heameelt selle üle, et Raplasse uusi töökohti luuakse. „Miks me peaksime rääkima, kuidas Tallinnast inimesed Raplasse tulevad? Kui on teada, et siia luuakse konkreetsed töökohad, tuleb sellest teada anda. Tõenäoliselt on siin tippspetsialiste, kes tahaksid kodu lähedal töötada, aga käivad pealinnas tööl,“ ütles Allikmäe. Ta juhtis tähelepanu, et Raplas on piisavalt suur elanikkond, et vajalikud ametikohad täita. „Siin on noori, siin on haritud inimesi ja siin on potentsiaali piisavalt,“ märkis Allikmäe.

 

Mulgimaa ettevõttevõtete personalijuhid usuvad, et 74 riigi töökoha toomine Viljandisse annab inimestele motivatsiooni tulla tagasi või jääda oma kodulinna. Hansa Candle’i personalijuht Jana Maalmeister märkis, et paljud kohalikud, kel on hea kvalifikatsioon ja oskused, on leidnud töö kodukohast eemal, seal, kus on suurem töökohtade, erialade ja tööandjate valik, samuti kõrgem töötasu.

Cleveroni personalijuhi Katrin Kooviti sõnul otsivad nad oma meeskonda insenere. „Oleme otsinud spetsialiste, kelle juured on Viljandis ja kellele meeldiks siia tagasi tulla,“ selgitas Koovit, kelle sõnul on päris palju neid, kes meeleldi tuleksid väiksematesse piirkondadesse elama, kui tööd pakutakse. „Tallinn ei ole ju kõigi unelm. Seal on lihtsam tööd leida, aga elukeskkonna poolest eelistatakse tihti maapiirkonda, eriti siis, kui pere kasvab,“ ütles Koovit.

Koovit toob näite Belgiast pärit insenerist, kes varem töötas Tallinnas. „Tema naine on eestlane ja õppinud Viljandi Kultuurikolledžis. Nad otsustasid, et kui leiavad mehele hea töö maapiirkonnas, siis kolivad pealinnast ära. Ja kuna mees otsustas meie pakkumise vastu võtta, siis nüüd kolivad nad Viljandisse.“

Insenere on raske leida kõigil ettevõtetel, aga ka lihtsama töö tegijaid tuleb otsida. Nii liitus ligi 130 inimesele tööd andev Hansa Candle projektiga, kus töökäsi otsiti Ida-Virumaalt. Personalijuht Jana Maalmeister nentis, et sellest kasu ei olnud. Esimesel aastal leiti mõned inimesed hooajatööle, aga teisel korral sedagi mitte.

„Üheks probleemiks sai sealse piirkonna inimeste vähene eesti keele oskus. Need, kes meile tulid, ei suutnud harjuda ka meie töörütmiga,“ märkis Maalmeister. Tema meenutas üht Kohtla-Järvel elavat naist, kes oli valmis tööleidmise eesmärgil kolima Viljandisse. „Ta käis tööd vaatamas ja see meeldis talle. Ta uuris Viljandi korterite hindu ja kolimise võimalusi ning ka oma korteri müüki. Kuid kolimist ta siiski ette ei võtnud,“ kirjeldas Maalmeister.

Kooviti sõnul on teistest linnadest tulnud töötajate seas neid, kes on otsustanud perega Viljandisse tulla ja ehitavad praegu kodu. „Seniks, kuni maja valmib, on nad korteri üürinud. Ja kuigi on kuulda, et väga palju mugavaid elamispindasid Viljandis just ei ole, ei ole neil tekkinud probleeme korteri leidmisega,“ märkis Koovit.

Endise Tallinnas asunud Geoloogiakeskuse asemele loodud Geoloogiateenistus alustas aasta algusest tööd Rakveres. Veebruariks oli tööl 33 inimest, kellest kolm tugistruktuuri töötajat värvati Rakverest. Teenistuse direktori professor Alvar Soesoo sõnul on Eestis vähe geolooge ja neid pole võimalik leida Lääne- ega Ida-Virumaalt.

Soesoo sõnul kaalub mitu noort peret kolimist Rakverre. „See ei toimu kiiresti, sest sellega kaasnevad uue kodu otsimine ja lastele lasteaia- ja koolikoha leidmine. Kõik võtab aega ja seda ei korraldata kuuga,“ arutles Soesoo. Ta lisas, et asutusega ei liitunud päris mitu väga head spetsialisti, kes eelistasid jääda Tallinna või Tartusse. „Kaalukeeleks said abikaasa töökoht ja laste koolid, ehk nad ei olnud nõus laste kooli vahetama.“

Mitmed töötajad sõidavad aga praegu pidevalt Tallinna ja Rakvere vahet. Soesoo sõnul ei ole üürikorteri leidmine Rakveres lihtne, sest hinnad on võrreldavad Tallinna ja Tartu omadega, aga kinnisvara jääb kvaliteedilt alla. „Naljatledes ikka ütleme, et me toetame kohalikke toitlustusettevõtteid ja majutusasutusi. Ise olen ära proovinud mitu siinset majutusasutust ja nende võimalusi,“ märkis Soesoo.

Soesoo on veendunud, et asutuste teise linna viimist ei saa lahendada hoogtöö korras, vaid see tuleb lõpuni läbi mõelda. „Me ei saa tekitada Eesti sees olukorda, et "isa on Soomes tööl“,“ kirjeldas Soesoo. Selleks, et töötajad saaksid jätkata tööd ja samas arvestada oma perekonnaga, tehti töötajatega kompromiss, et nad on kolm päeva nädalas Rakveres ning kahel päeval Tallinna ajutises kontoris või kodukontoris.

Soesoo sõnul tahaksid nad jõuda lahenduseni, kus edaspidi ei ole vahet, kas inimene töötab Tallinnas, Tartus või Viljandis. „Arvestame, et nad viibivad mingi aja nädalas Rakveres, aga oluline on, et ei peaks iga päev sõitma või otsima endale justkui sunniviisiliselt teise linna üürikorterit,“ ütles ta.

Paljud riigiasutused täidavad väikelinnade ametikohad aegamööda. Pärnusse esinduse loomist kavandav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus loodab seal täiskoosseisus tööd alustada järgmise aasta alguses. Esinduse loomisel arvestatakse tööjõu loomulikku liikumist ehk kui mõni ametikoht vabaneb Tallinnas, siis esimese võimalusena kaalutakse selle täitmist Pärnus.

Terviseametil tuleb kava järgi Tallinnast välja viia 25 töökohta ja seda Eesti erinevatesse piirkondadesse. Ameti peadirektori Merike Jürilo sõnul ei ole nende eesmärk kompetentseid inimesi koondada, kuid võimalusel värvatakse uusi inimesi teistest piirkondadest. „Kui kvalifitseeritud tööjõudu kohapealt pole võimalik leida või sinna viia, siis seni on töökohad Tallinnas,“ ütles Jürilo.

Riigihalduse minister Jaak Aab vastas Äripäeva raadio hommikuprogrammis küsimusele, kas maakonnakeskustes saab vähem palka, et nii see ei ole. „Riigiasutustel, ametitel on välja kujunenud palgaastmestik. Neil on selles küll teatud vabadus, aga sama töö eest vähem maakonnakeskustes kindlasti palka ei maksta,“ ütles Aab.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul on riigi jõuline tegutsemine kõrgema palgaga töökohtade hajutamiseks üle Eesti kindlasti samm tasakaalustatuma regionaalse arengu suunas. „Ideaalis võiks mingi osa riigisektori töökohti üldse asukohavabad olla, mis annaks töötajatele suuremad võimalused valida elukoht sõltumata töö asukohast,“ arutles Seeder. Ta lisas, et väiksematele asulatele ja piirkondadele annaks see võimaluse propageerida oma elukeskkonna kvaliteeti, lastehoiuvõimalusi, loodussõbralikkust vms väärtusi ning meelitada sellega enda juurde uusi elanikke.

Vähi sõnul on Tartus ja Pärnus aktiivne korteriturg koos võimalustega nii korteri soetamiseks kui ka üürimiseks. „Üüriturg on Tartus tänu tudengeile aktiivne, aga eks seetõttu tuleb arvestada üpris kõrgete hindadega,“ kirjeldas Vähi.

Pärnus on tema sõnul üürikortereid palju ning väljaspool suvehooaega on ka mõistlik hinnatase. Rakvere üüriturgu iseloomustab aga see, et pakkumisi on, aga omanike hinnaootused on paljudel juhtudel liialt kõrged.

Ida-Virumaale, Narva, Jõhvi ja Kohtla-Järvele, on planeeritud 248 riigipalgalist töökohta. Vähi nentis, et üüripindu on palju, sest rahvastik on vähenenud. „Kuigi sealse piirkonna kohta kuuleme palju negatiivset, eriti seoses pooltühjade majadega ja nendega seotud võlgadest, siis kõnealused kütteprobleemid on pigem Kohtla-Järve osades majades ning Püssis,“ ütles Vähi. Tema sõnul teistes linnades see probleemiks ei ole ja ka Kiviõli olukord on läinud paremaks pärast tühjade kortermajade lammutamist.