Ester Tuiksoo: mul ei olnud maadevahetusega miskit pistmist

Kolm kuud vangistust kolmeaastase katseajaga on nüüd lõppenud. Tuiksoo leiab, et kohus tegi talle liiga. „Ma loodan, et kõik toimus seaduste järgi, ent minu vintsutamine kahenädalase korterivõtmete taskus hoidmise eest oli ikka väga ränk. Aga no mis nüüd enam teha…“ rääkis Tuiksoo intervjuus LP-le.

 

Ta rääkis, et tema tohutu süü ja tõend selles kohtuasjas olid tema käes olevad võtmed: ta tahtis ministrina endale Tallinnasse kodu soetada ja ehitusettevõtja Toomas Annus pakkus, et naine saab käia tema ettevõttele kuuluvaid pooleliolevaid kortereid vaatamas. "Ja ma käisingi. Seda peeti kohtus tõendiks, et juba elasin seal ühes korteris ja ei tea mis eelistusi oleksin kõik teinud ettevõtjale. Olin tookord täiesti tavaline lihtne inimene, kes ei osanud ette näha, et korteri võtmete enda käes hoidmine võib tuua kriminaalkaristuse. Sellest arendati minu kavatsus elada selles korteris korruptiivselt. Tunnistajad küll rääkisid, milline see korter välja nägi – pooleliolev ja seda ei olnud võimalik elamiseks kasutada –, aga seda ei võetud arvesse," rääkis ta. 

Tuiksoo ütles, et tal ei olnud maadevahetusega mingit pistmist ja ta soovis eraldada oma episoodi maadevahetuse kriminaalasjast, aga seda ei tehtud.

2014. aasta suvel luges riigikohus nõuetekohaselt tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda tulevikus vastu võtma. Neile andsid vara või lubasid seda anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses aktsiaseltside Merko Ehitus (praegune Järvevana) ja E.L.L. Kinnisvara huvides.

Kolleegium tõdes, et arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, ei ole süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul rikutud. Ainukeseks erandiks on Ester Tuiksoo, kelle taotluse kriminaalasja eraldamiseks jättis maakohus alusetult rahuldamata. Ester Tuiksoo õiguste rikkumise heastamiseks kergendas riigikohus talle mõistetud karistust.

12. septembril 2006 allkirjastas toonane keskkonnaminister Villu Reiljan käskkirja, millega nõustus vahetama Woody omanduses Pirita jõe kaitsealal asunud krundid nelja riigile kuuluva maatüki vastu Tallinnas.

Neist suurim ja väärtuslikum oli 9,8 hektarit elamumaad Haaberstis, Arigato spordikeskuse ja Harku järve vahel. Väärtuselt teine tükk oli 2002 ruutmeetrit südalinnas Kosmose kino kõrval. Paketti lisati veel kaks kõrvuti asetsevat krunti Lasnamäe tööstuspiirkonnas Armatuuri tänaval. Kokku oli vahetuse maht toonastes hindades 107 miljonit krooni.

Tehingut ei viidud lõpule, sest sekkus kaitsepolitsei. Kaks ministrit, maa-ameti peadirektor, Merko juht ja veel kolm skeemi segatud ärimeest sattusid kohtupinki süüdistatuna, et ministritele ja tippametnikule anti altkäemaksu, et nad soosiksid vahetustes just neid ärimehi.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi andsid Villu Reiljan keskkonnaministrina ja maa-ameti juht Kalev Kangur ärimeestele teavet, millised looduskaitseliste piirangutega maatükid saab vahetada riigikinnistute vastu.

Ettevõtjad, keda Reiljan ja Kangur väidetavalt aitasid, olid Merko suuromanik Toomas Annus, IRLi Tartu piirkonna juhatuse endine liige Tarmo Pedjasaar, ettevõtte TSM juht Einar Vettus ja Saarte Investeeringute juht Tullio Liblik.

Kangur, Reiljan ja toonane põllumajandusminister Ester Tuiksoo said süüdistuse kohaselt ametialaste ebaseaduslike tegude eest ärimeestelt vara ja soodustusi.

Süüdistuse järgi sai Kangur maa-ameti peadirektorina altkäemaksuna saadud varjatud firmaosaluste kaudu kasu ligi 20 miljoni krooni. Süüdistuse kohaselt maksis Annus oma õemehe kaudu Kanguri korteri sisekujunduse ja sisustuse eest üle 281 000 krooni.

Süüdistuse järgi sai Reiljan Annuselt kunagise Rahvaliidu endise peasekretäri Lea Kiiviti jaoks tasuta kasutada ASiga Merko Ehitus seotud korteri Tallinnas Rävala 19 asuvas majas. Riigiprokuratuuri kinnitusel lubas Annus Reiljanile anda tulevikus ka variisiku nimele osaluse mõnes enda firmas.

Süüdistuse järgi nõustus Tuiksoo põllumajandusministrina altkäemaksu eest eelistama Annuse firmasid ministeeriumile uute rendipindade leidmise konkursil ning pidi saama selle eest vastu määramata ajaks tasuta kasutusele korteri.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tegid süüdistatavad altkäemaksude eest 13 vahetust looduskaitselise piiranguga kinnisasjadega kokku 250 miljoni krooni ehk ligi 16 miljoni euro väärtuses.