Soome võtab ette välismaalastele müüdud kinnistud

Balti mere piirkonnas on viimasel ajal märkimisväärselt pingestunud turvaolukord ning see sunnib taas vaatama otsa riskidele, mis on seotud Soomes asuvate kinnistute välismaiste omanikega.

Sajandi algul lubas Soome välismaa kodanikel oma territooriumil omandada kinnisvara. Välismaa päritolu omanike seas on suurem enamus venemaalased, nendivad Yle rootsikeelsed uudised. Sel sajandil on Venemaa kodanikele Soomes müüdud umbes 5600 suvilat. Paljud neist on juba ka omanikku vahetanud.

Suuremal osal venelastest ostjatel on suvila Ida-Soomes, teine populaarne piirkond on Soome lahe ääres. Kõige aktiivsemalt ostsid venemaalased Soomes kinnisvara 10 aastat tagasi, kui omandati üle 500 maatüki aastas. Viimasel ajal on idanaabri huvi Soome suvilate vastu vähenenud: mullu registreeriti 133 sellist tehingut.

Osa venemaalaste omandatud maatükkidest asub strateegiliselt oluliste objektide naabruses, ning see tõstatab hulga küsimusi, kirjutab Svenska Yle.

Rahvusvaheliste suhete instituudi uurija Charly Salonius-Pasternak märgib meediakanalile, et maa omandamise küsimusse tuleb suhtuda tõsiselt, kuid ei maksa ka üle reageerida. Tema meelest tasub olla varasemast rohkem tähelepanelikum. „Tundub, et on huvitatud osapool, kes valmistub selleks, et saada sõja korral võimalus kasutada teatud alasid,“ nentis ta.

Kaitsejõudude esindaja ütles Svenska Ylele, et suvilatega seonduv on vaid üks turvalisusega seotud faktor, kuid kaitsejõududel ei ole võimalust hoida riigi kinnisvaratehingutel silma peal.

Sama kinnitas väljaandele kaitseministeeriumi esindaja. „Meie ministeerium ei jälgi kinnisvaraturul toimuvaid tehinguid,“ ütles ministeeriumi esindaja Matias Warsta.

Kaitseministeeriumi töögrupp on varem nentinud, et Soomes pole mehhanismi, mis aitaks sellistel tehingutel silma peal.

Soomest võib tuua hulga näiteid strateegiliste objektide läheduses asuva kinnisvara müügi kohta. Svenska Yle toob vaid ühe välja. Kagu-Soomes Kemiö saarel on kaks maatükki, mis piirnevad kaitsevägede suletud tsooniga. Need kinnistud kuuluvad ühele Eesti ettevõttele, mille omanik on Venemaa kodanik. Mereväe esindaja sõnul pole nad kunagi oma naabreid näinud. „Muidugi tekitab see küsimusi. Võib-olla on seal suvemaja, aga niipalju kui meile teada, siis hakati kinnistutele mingeid maju ehitama.“

Kinnistud müüdi kümme aastat tagasi ukraina ettevõtjale, kes seejärel müüs need edasi praegusele omanikule. Mõlemal maalapil, mis asuvad otse mere ääres, kasvab tihe mets.

Svenska Yle ajakirjanikel ei õnnestunud kinnistute omanikult kommentaari saada.

Teada on, et praegu tegeleb Soomes kaitseministeeriumi töögrupp selliste tehingute üle rangema kontrolli loomisega, eesmärk on karmistada seadust. Rühm kaalub ka võimalust lubada riigil maa riigistada, kui tehing võib ohustada riiklikku julgeolekut. Veel on grupi eesmärk avada riigivõimule juurdepääs kõigile vastavatele registritele.

Kinnistutega tehingute teema on Soomes väga tundlik – mitmed asjatundjad keeldusid intervjuust Svenska Ylele. Salonius-Pasternak märkis, et välismaalaste maaostude teemat väldivad paljud. Kuid ta lisas, et näiteks Venemaa ei luba soomlastel oma territooriumil kinnistuid osta. Tema sõnul pole aga vaja karta, et venelased selle teema tõstatamisele kuidagi valuliselt reageeriksid: „Vastupidi, nad ilmselt leiavad, et soomlased ärkasid lõpuks üles. Neil oligi kuidagi liiga lihtne Soomes maad kokku osta.“