Välk raksatas kolm korda Lätti

Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna ning ühtlasi LHV rahapesu tõkestamise valdkonna juht Aivar Paul ütles otse välja, et Läti pankadega toimuv mõjutab kogu piirkonna pangasektori manet. Niisiis pole võimalik, et Läti pankade koerustükid Eestist ringiga mööda läheks ning skandaalid solgivad kogu Baltikumi hea nime.

Kogu pangandussektori tegevus tugineb mainele, tõdes Paul. "Kui mõni turuosaline ei ole antud valdkonnas tegutsenud piisava hoolsusega, siis on see kahetsusväärne. Juhul kui mõni turuosaline on tahtlikult eiranud kohustusi, siis tuleb sellesse suhtuda äärmiselt tõsiselt," märkis rahapesu tõkestamise ekspert.

Justkui välguna selgest taevast Lätit tabanud esimene skandaal ei tulnud õigupoolest kommertspangast, vaid hoopis kõrgemalt poolt. Reedel otsis Läti korruptsioonivastase võitluse amet KNAB läbi Läti keskpanga juhi Ilmars Rimševicsi kontori ja kodu. Keskpankur, kes oma ameti tõttu on ka Euroopa Keskpanga nõukogu liige, võeti vahi alla.

Juba nädalavahetusel vahendas ajaleht Diena, et kriminaaluurimise põhjuse on kõrgete ametiisikute organiseeritud kuritegevus, kus kasutati ära oma ametipositsiooni ja poliitilist võimu, et Läti finantssektoris altkäemaksu välja pressida.

Esmaspäeval selgus täpsem kahtlustus - korruptsiooni vastu võitlejate arvates on Rimševicsis soodsate otsuste eest tasku pistnud enam kui 100 000 eurot. Vahi alt õnnestus tal siiski pääseda, kuna anonüümseks jäänud sõber oli nõus tasuma 100 000 euro suuruse kautsjon, vahendas Läti rahvusringhääling.

Rimševicsi vahistamine on karm hoop kogu Läti riigi mainele, põrutas politoloog Juris Rozenvalds Läti telesaates "Rita panorama". Ta rõhutas, et riigi üks võtmeisikuid ning kui leiab kinnitust, et keskpankur on seotud korruptsiooniga, on see väga karm signaal rüüstetegevusest riigis.

"Praeguses olukorras peab Rimsevics igal juhul ameti maha panema," ütles politoloog, kelle arvates on see juba auküsimus. Temaga on samal nõul nii peaminister Maris Kucinskis kui ka rahandusminister Dana Reizniece-Ozola, kes olid mõlemad veendunud, et kahtlustused on töö jätkamiseks liiga rängad.

Paralleelselt lahvatas taas leeki ka eelmisel nädalal praksuma hakanud hagu Läti suuruselt kolmanda panga ABLV katla all. Eelmisel nädalal teatas USA rahandusministeerium, et lätlased on enda äri sisuliselt üles ehitanud rahapesule ning näiteks Põhja-Korea sarnaste režiimide toetamisele. Oht ja risk on liiga suur ning seega tegid ameeriklased ettepaneku Läti pank täielikult USA finantssüsteemist lahti haakida.

USA rahandusministeerium avalikustab enda memo 13. veebruaril. Juba esmaspäevaks oli ABLV panga rahaline olukord nii kehv, et sekkuma pidi Euroopa Keskpank, mille palvel pandi ABLV maksetele moratoorium. See tähendab, et kuni moratooriumi eemaldamiseni on pangal maksete tegemine keelatud. Pank teatas kohe börsile, et tahab Läti keskpangalt võtta 490 miljonit eurot laenu.

Keskpank otsustas paar tundi hiljem, et annab pangale võlakirjade tagatisel esialgu laenu 97,5 miljoni euro eest. Laenu andmisel riigi raha vaja ei lähe ning tagatiseks antud võlakirjade maht ületab laenu tunduvalt, vahendas Dienas Bizness. ABLV panga tegevjuht Ernests Bernis rõhutas, et pank ei otsi riigilt abi, vaid tuge seniks, kuni pank jõuab oma varasid müüa ja olukorra tasakaalu saada.

Korruptsioonitõrje büroo KNAB tõttas kiirelt kinnitama, et igasugused spekulatsioonid on alusetud ning ABLV ja keskpanga juhi juhtumitel pole vähimatki seost. Samuti pole KNABi kinnitusel seost kolmanda kriminaalasjaga ehk veel ühe panga omanikeringis toimuva vaidlusega.

Nimelt on Läti suuruselt kaheksanda panga Norviku suuraktsionärid läinud rahvusvahelisse arbitraažikohtusse pangandussektori kõrge ametniku ning ühe pankrotihalduri vastu, kes väidetavalt panka ja selle aktsionäre šantažeerisid. Raha olevat nad suuromanikelt välja pressinud väitega, et tasumise korral lõpetab Läti finantsinspektsioon nende survestamise. Läti meedias hakkas kohe levima spekulatsioon, et mainitud kõrge ametnik töötab just keskpangas. KNAB ütles siiski üsna otse välja, et Rimševicsil pole selle asjaga pistmist.

Läti ja kogu Baltikumi mõttes suure panga ABLV vastu astutud sammud on tõsised, kinnitas ta. Sured rahvusvahelised kaardiorganisatsioonid on asunud lõpetama suhteid, ka Euroopa Keskpank on käitunud otsustavalt, märkis ta.

Mida Eesti ette võtma peab ning mida võib tuua tulevik, Paul prognoosida ei soovinud, ent kinnitas siiski, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning finantssanktsioonide rakendamine on nii finantsinspektsiooni, Eesti pankade kui pangaliidu jaoks prioriteet.

"Hetkel ei ole plaanis Läti sündmustest tingituna täiendavaid samme astuda, vaid tegeletakse süsteemselt rahapesu tõkestamise nõuete täitmise ja hea pangandustava arendamisega," ütles pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht samas.

Eesti Panga pressišeff Viljar Rääsk jäi olukorda kommenteerides ettevaatlikumaks ning ütles, et tegelikku mõju on veel raske hinnata.. "Jälgime Läti viimaseid uudiseid tähelepanelikult, kuid naaberriigi kommertspankade või keskpanga probleemide võimaliku mõju üle Eestile on vara midagi arvata," rääkis ta.

Näiteks ABLV-l konkreetsed otsesidemed Eesti finantssektoriga puuduvad. Seda, kui suur on ABLV vastu esitatud süüdistuste mõju Läti pangandusele laiemalt või piiriüleselt, on veel vara öelda.

Küll aga saab Läti suurpanga tulevikus kaasa rääkida ka Eesti, seda koguni läbi kahe asutuse. Oma suuruse tõttu on ABLV nimelt otse Euroopa Keskpanga järelevalve all. See tähendab, et järelevalveliste otsuste langetamises osalevad nii finantsinspektsioon kui ka Eesti Pank.

Ka finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler tõdes, et eeskätt on ABLV sündmuste tähendus Eesti jaoks just märgiline. "Usaldus on kõikuma löönud. Dollarimaksete tegemine on leebelt öeldes probleemne, kui mitte öelda, et võimatu, ja selle juurpõhjus on rahapesu kahtlused," rääkis Kessler.

Ta viitas ka Eestis käivale diskussioonile selle üle, kas ja kui tõsine on rahapesurisk pankades. "ABLV on nagu aabitsanäide, et need ei ole abstraktsed riskid, vaid reaalsed rahaliselt mõõdetavad. Eesti võiks seda teemat endiselt väga tõsiselt võtta," märkis finantsinspektsiooni juht.

ABLV tegeleb suuresti just Lätist väljaspool olevate klientide teenindamisega. Enamik firma klientidest ei asu ise riigis ning ei aja Lätis ka äri, kui välja arvata ABLV juures avatud konto. Nende äri on justkui sild SRÜ finantssüsteemi ja Lääne oma vahel.

Eelmisel nädalal sai teatavaks, et USA rahandusministeeriumi finantskuritegude üksus FinCEN süüdistab ABLV panka rahapesus ja Põhja-Korea režiimi rahastamises ning tahab panga Ühendriikide finantssüsteemist välja lõigata.

Ameeriklaste hinnangul on ABLV rahapesu ehitanud enda äritegevuse üheks alustalaks. ABLV juhatus lubab FinCENi teatel pangal ja selle töötajatel punuda rahapesuskeeme ning soosib kõrge riskiga riiulifirmade tegevust, mis võimaldab pangal ja selle  klientidel raha pesta.

Ehkki avalikult on ABLV öelnud, et vaatab enda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed üle, on panga omanikud ja juhid tagatubades ameeriklaste kinnitusel mõista andnud, et ei soovi riskiäri lõpetada. Niisiis on USA rahandusministeeriumi teatel kahtlane, et firma ka reaalselt muutusi ellu viia soovib. Kui uskuda USA memo, siis takistab ABLV ka Läti rahapesureeglite reaalset rakendamist ning on ametnike mõjutamiseks pakkunud neile ka altkäemaksu.

Panga ebaseaduslik finantstegevus hõlmab FinCENi teatel näiteks tehinguid osapooltega, millel on sidemed ÜRO kehtestatud nimekirja kuuluvate isikutega, kellest osa on seotud Põhja-Korea ballistiliste rakettide hankimise või ekspordiga. Nende seas on näiteks Põhja-Korea pangad ning kaevandamisega tegelevad ettevõtted.

Lisaks liikusid läbi Läti panga suured rahad, mis olid seotud ebaseadusliku tegevusega Aserbaidžaanis, Venemaal ja Ukrainas. Nimeliselt toovad uurijad välja näiteks Ukraina energiaoligarhi Serhi Kurtšenko, kellega oli seotud vähemalt üheksa riiulfirmade kontot ABLV pangas. Varem gaasivõluriks ja Ukraina gaasikuningaks tituleeritud oligarhi äriedu tagasid väga head sidemed Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši ja tema lähikonnaga.