Hiinast saab maailma suurim tuumaenergia tootja

Agentuuri juht Fatih Birol rääkis kolmapäeval Londonis toimunud Petroleum Week konverentsil, et Euroopa ja USA ei investeeri piisavalt tuumaenergiasse ja see tekitab muret. Hiina on samal ajal plaanimas aga suuri investeeringuid.

„Hiina naaseb võimsalt. Praegu on ehitamisel maailmas 60 tuumajaama, kolmandik neist tehakse Hiinasse. Hiina kasvab ja selle tõttu tekib peagi olukord, kus riik võtab üle Ühendriikide positsiooni maailma suurima tuumaenergia tootjana,“ ütles Birol.

Ta tõi välja, et USA on tuumaenergias olnud globaalne liider alates 1960ndatest, aga kaks trendi on seda positsiooni ohustama hakanud. Esiteks ehitatakse väga vähe uusi reaktoreid ning praeguste jaamade eluaega ei pikendata. Sama kehtib ka Euroopa puhul, ütles ta. Prantsusmaal on viimastel aastatel näha tuumaenergia toodangu järsku langust.

„Kui olukord nõnda jätkub, siis langeb Ühendriikide tuumaenergia osakaal 20 protsendilt [kogu elektritootmisest] 7 protsendini,“ rääkis Birol.

„Sellest on võimalik teha mitmeid järeldusi. Võin teile öelda, et olukord on sarnane päikeseenergia sektoris. Hiina õpib tegutsedes, toob kulud alla ning siis on nad valmis oma tehnoloogiat eksportima. Nende kuluefektiivsus on palju parem kui teistel. Nüüd on nad väljakutse esitanud vanadele tegijatele nagu USA, Jaapan, Lõuna-Korea ja Euroopa riigid,“ nentis Birol.

Birol arvab, et Hiinast saab maailma suurim tuumaenergia tootja 2030. aastaks.

Hiina suurem huvi tuumaenergia vastu tuleb ajal, mil riik läheb üle tööstusel põhinevalt majanduselt teenustel põhinevale majandusele, kus on suurem fookus rohelisel energial. See narratiiv on kogunud väga palju toetust – riigi peaminister Li Keqiang ütles mullu, et tahab riigi sudused taevad „uuesti siniseks“ muuta.

Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib, et Hiina tuumaenergia osakaal kogu riigi elektritootmisest saab 2040. aastaks olema 4 protsenti. 2016. aastal oli see 2 protsenti, selgub agentuuri kodulehelt. Üleüldine energiatootmine suureneb 1625 gigavatilt (2016) 3188 gigavatini (2040). See tähendab, et tuumaenergia tootmine peaks kahe kümnendiga suurenema 32,5 gigavatilt 127,52 gigavatini.

Birol ütles, et Hiina püüdlused riigi õhtu puhastada on üks neljast „suurest murrangulisest muutusest“, mis muudavad järgmistel kümnenditel energiaturgu.

„Ma toon teile näite. Vaid viis kuud tagasi võttis Hiina valitsus vastu otsuse vähendada kivisöe kasutust ning liikuda üle maagaasile. Selle tõttu suurenes Hiina veeldatud maagaasi import rohkem kui 50 protsenti ning hinnad tõusid Aasia-Okeaania regioonis 6 dollarilt 12 dollarini,“ rääkis Birol.

„Kui Hiina muutub, siis muutub ka kõik muu. Uued Hiina energiapoliitikad tähendavad seda, et globaalsetel energiaturgudel on algamas uus faas,“ lisas ta.

Teised kolm suurimat muutust on seotud USA nafta- ja gaasitootmise, päikeseenergia ja „majanduste elektrifitseerimisega“.