Riigi otsused nudivad ettevõtete kasvu

„Majanduses on arvamusliidriteks tavaliselt suurtettevõtted ja suurettevõtjad. Samas 99% kogu Euroopa ettevõtetest on väikesed ja keskmised ettevõtted, kes on majanduse jaoks üliolulised,“ ütles SEB jaepanganduse juht Ainar Leppänen.

SEB pank avaldas kuuendat korda Baltimaade ettevõtlusbaromeetri, milles osales kolmest Balti riigist kokku 4276 väike- ja keskmist ettevõtet, neist Eestist 1565. Baromeetri järgi jaotatakse ettevõtted optimistlikeks ja pessimistlikes. Optimistlikud on need, kes prognoosivad oma ettevõtte käibe kasvuks üle 15%.

Enam leiab optimistlikke ettevõtteid Põhja-Eestist, sektorite lõikes on optimistide seas tööstuse ja kaubanduse ettevõtted. Pessimiste leidub enam Ida- ja Kesk-Eestis ning sektoritest tuleb välja samuti kaubandus, sest selles sektoris valitseb üsna suur erinevus just piirkonniti.

Optimistlike ja pessimistlike väike- ja keskmise suurusega ettevõtete seas tuleb selgelt välja Põhja- ja Lõuna-Eesti erinevus: Leppäneni sõnul oli Põhja-Eesti jaekaubandusettevõtete seas rohkem optimiste, pessimistid aga oli rohkem koondunud Lõuna-Eestisse.

„Optimistlike ja pessimistlike ettevõtete piir langes kokku piirikaubanduse mõjupiirkonnaga,“ selgitas Leppänen. Tema sõnul ulatuvad piirikaubanduse mõjujooned Viljandini. Tulemuste järgi on näha, et näiteks Valgas küsitletud kaupmeestest vastas 44%, et nende käive kukub. Sama trend valitses ka Võru kaubandusettevõtete puhul.

Piirikaubandus on selgelt meie ettevõtete murekoht, aga mitte ainult. „See on mureks ühest küljest inimestele, kelle jaoks on aktsiisid kõrged, aga teiselt poolt ka ettevõtetele, kelle äri selle tõttu kannatab,“ tõi Leppänen välja aktsiiside mõju aspekte.

Suuremate probleemidena tõid uuringus osalejad välja kõrge maksukoormuse, koormava seadusandluse ja liigse bürokraatia. „Eesti senine edu on tunnetuslikult rajanenud lihtsusele,“ kommenteeris Leppänen ja lisas, et mitmed uued seadused on teinud ettevõtete tegutsemise keerulisemaks.

Paljud pidid tegelema töötajatele maksumuudatuste selgitamisega ning sellega, et ise ennast nendega kurssi viia. Loomasööda tootmisega tegeleva Veskimeister OÜ juhatuse liige Andres Hellenurme kommenteeris, et viimasel ajal on läinud suur osa ressurssi just seadusandlusega kurssi viimisele ja selle selgitamisele töötajatele.

„Lõpuks tuleb välja, et saan oma tööga tegeleda ainult mingi tühise osa,“ sõnas Hellenurm. Ta leiab, et süsteem võiks olla arusaadavam ning ka maksud jõukohasemad. „Kui ma näen, et olen suuteline maksma, siis maksan selle uhkusega ära. See peaks olema mõistlik!“ lisas ta.

Leppänen nentis, et maksumuudatuste taga on positiivne eesmärk, kuid asjad on muutunud selgelt keerulisemaks. „See on üks näide sellest, kuidas üks positiivne asi võib lõppeda sellega, et muutub ettevõtte jaoks keeruliseks ja paneb talle lisakoormuse,“ arvas ta.

Uuringus tuleb selgelt esile uute töötajate otsimise aktuaalsus. „Mitu aastat on väikesed ja keskmised ettevõtted öelnud, et ei plaani töötajaid juurde palgata või pigem vähendavad töötajate arvu,“ selgitas Leppänen, et toimunud on selge muutus, sest nii Eesti kui Läti ettevõtete hulgas on tõusnud soov palgata uusi töötajaid juurde.

Leppänen tõi välja, et praegu on töötajate jaoks tegemist soodsa keskkonnaga. „Töötajaskond on muutunud väga oluliseks ressursiks,“ ütles ta ning lisas, et näiteks digitaliseerumise muudatused toovad selle, et olemasolevad töötajad peavad end täiendama, ja ka ettevõtted on valmis sellesse tugevalt panustama.

Töötajate olulisusele rõhus ka Hellenurme, kes rääkis, et tema ettevõtte tegevuses on toote pakkumise kõrval oluline pakkuda ka head teenust. Tootmises läheb töötajaid tänu automatiseerimisele ja robotitele järjest vähem vaja, kuid suureneb teenuse kvaliteedi tähtsus.

„Äärmiselt oluline on investeerida inimestesse, kes suudaksid teenust anda,“ rõhutas Hellenurme ning lisas, et tootmise kõrval tegeleb nende ettevõte 80-90% ulatuses just teenuse pakkumisega. Inimestesse investeerimine võimaldab Hellenurme sõnul maksta ka konkurentsivõimelisemat palka.