Kinnisvaraturule saabub kevadine elevus

Talvisest perioodist tulenev kinnisvaraturu hooajaliselt vaiksem periood on lõppemas, kirjutas Arco Vara Kinnisvarabüroo. Märtsis on tuginevalt varasemate aastate käitumisele oodata vähemalt 10%-list turuaktiivsuse kasvu võrreldes veebruariga, kus hinnataseme muutusi jäävad endiselt mõjutama uute korterite tehingud.

Kevad toob kinnisvaraturul kaasa statistiliselt vaadatuna alati mitmeid olulisi muutusi nii nõudluses kui pakkumises. Taas hakkab kasvama pakkumisel olevate üksikelamute arv, mille juures pakkumisse lisandub peamiselt järelturu elamuid, mis statistiliselt vaadatuna võivad alandada keskmist pakkumishinda. Kasvava nõudluse juures asuvad müügiperioodid nii korteri- kui elamuturul kevad-suvisel perioodil lühenema, millele järgneb taas ajutiselt vaiksem suvine periood ning jällegi aktiivne sügis.

Võrreldes jaanuariga püsis korteriturul aktiivsus suurem ennekõike Tallinnast ja Tartust väljaspool paiknevates piirkondades, kirjutas Arco Vara Kinnisvarabüroo maa-ameti andmebaasile tuginedes. Veebruaris tehti Eestis väljaspool Tallinna 931 tehingut, mida oli 4,3% enam kui jaanuaris kuid 3 tehingut vähem kui aasta tagasi.

Aastases võrdluses vedas korterituru kasvu jätkuvalt peamiselt Tallinna linn, kus endiselt on kasvamas paralleelselt aktiivsele ehitusturule uute korteritega tehtav tehingute arv. Hinnataseme muutlikkus on endiselt suur, sest kasvav uute korterite osakaal mõjutab hinnastatistikat järjest enam.

Veebruaris tehtud tehingute lõikes kujunes kogu Eesti korteriturul mediaanhinnaks 1335 €/m2 ja keskmiseks korteritehingu hinnaks 74 000 eurot. Mediaanhind kasvas aasta baasil pea 14% ja keskmise korteritehingu hind 9,4% võrra.

Aktiivse uusarenduste turu tõttu kiirenes aastane hinnakasv 2015. aasta veebruariga sarnasele tasemele, mil mediaanhind kasvas ligi 12%. Tallinnast väljaspool ei ole siiski turul aset leidvad muutused sarnases tempos kujunenud, mistõttu Eestis väljaspool pealinna alanes veebruaris mediaanhind aasta baasil 4,0% võrra.

Väljaspool Tallinna on aset leidnud olulised muutused tehingute struktuuris. Veebruaris Pärnu- ega Tartumaal turuaktiivsus märgatavalt ei kasvanud, küll aga on tehingute arv kasvamist jätkanud Eesti väiksema jätkusuutlikkusega piirkondades, kus korterid on tunduvalt odavamad.

Eesti mahajäänuimates piirkondades on tööpuuduse vähenemisel ning palgakasvu kiirenedes oodata varasema hinnataseme ja turuaktiivsuse languse peatumist, mida on juba märgata näiteks Ida-Virumaa suuremates keskustes.