Emakeelepäeva tulevärk: kükloobid, paks veri ja luuleline maantee

Säutsud ilmuvad Äripäeva siseveebis iga nädal kolmesäutsulise valanguna, sest tuli peab olema pidev. Tänase emakeelepäeva puhul pakume valiku ilmunud säutse ka laiemale lugejaskonnale. Ehk saab keegi, kel ka vajadus sule järele haarata, endale siit midagi kõrva taha panna.

Olen tähele pannud, et börsitoimetajad armastavad kirjutada börsiindeksite kallinemisest. Näiteks, et Standard & Poor's 500 indeks kallines nii palju. Kust ma saaksin seda Standard & Poor's 500 indeksit siis osta, sest tundub, et tegu on kaubaga, millel on hind? Paljas indeks ikka müüa ei ole, see on lihtsalt suhtarv, mis väljendab kursside muutumist börsil. Kuid selle indeksi põhjal võib moodustada börsil kaubeldava fondi (ETF) ja selle osak võib küll kallineda. Lihtsalt indeks saab aga tõusta, kerkida, liikuda üles.

"Tulevad jõulud ja tehakse sellist müüki, et Apple ei jõua rahagi lugeda." Selge on see, et mingi sõna juures selles lauses peaks rõhuliidet kasutama. Kui rõhutame raha, siis võiks arvata, et Apple loeb veel midagi peale raha – ajalehti, teiste mõtteid – ja just raha lugemine jääb nüüd soiku. Aga mis oleks, kui rõhutaks sõna lugeda – ei jõua raha lugedagi. Rahaga teeb ju Apple igasuguseid asju – kühveldab kokku, jagab laiali. Ilmselt ta ka loeb seda, aga see lugemine võibki kiirel ajal unarusse jääda. Nii et rõhuliide võiks käia ikka selle sõna otsa, mis on erakordne, mida on vaja rõhutada.

Sõna pikaajaline keskvõrdes on väga populaarne. "Pikemaajaline eesmärk on rajada Kuule baas, mis saaks Maa eelpostiks kosmoses." Nii seda sõna keskvõrdes kirjutataksegi, vale oleks pikaajalisem ja ka pikemaajalisem. Kuid millega võrdleme, seda pole aru saada. Võib-olla on olemas ka lühiajaline plaan ja sellega võrreldes oleks pikaajaline plaan kindlasti pikemaajaline. Aga selline mõttekäik on ju ülearune. Räägime siis lihtsalt lühiajalisest ja pikaajalisest plaanist ning jätame võrdluse ära.

Keegi Äripäeva veergudel arvas, et riik võiks kaaluda Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks ehitamise kiirendamiseks laenu võtmist. Kui vaatame liikluseeskirja, leiame seal järgmise lause: "Sõiduraja all mõistetakse sõidutee pikiriba, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas." Mida võime sellest järeldada? Et autod võivad sõita küll ilusti üksteise taga ühes reas, aga nad teevad seda sõidurajal. Ega Tartu–Tallinna maantee pole luuletus. Ehitame selle ikka neljarajaliseks, nii et autod saaks sellel sõita lausa neljas reas.

"Toodang sai korduvalt kõrgeid auhindu, näiteks Grand Prix 1927. aasta Pariisi näituselt." Peaauhinna võitmine on kahtlemata väga tähtis asi, aga kas seepärast peaks selle prantsuskeelse väljendi kirjutama suurte algustähtedega? Kirjutada tuleks hoopis väikeste tähtedega ja nagu kõik võõrkeelsed sõnad, kursiivis (grand prix). Suur algustäht peaks jääma vaid nimede puhul, näiteks organisatsioonid, ja pealkirjades, kui ka originaalkeeles nii on. Inglise keeles on kombeks kirjutada igasuguseid nähtusi, meetodeid, seadmeid jm suure algustähega, aga kui eesti keeles on sarnane asi väikese algustähega, siis kirjutame eestikeelses tekstis ka ingliskeelsed sõnad nii. Teatavasti kirjutatakse saksa keeles nimisõnad suure algustähega, see võib tunduda saksa keele oskajale kummaline, aga isegi need tuleks meil kirjutada väikese tähega.

"Rootsi elektroonikafirma Ericsson teenis neljandas kvartalis oodatust suurema kahjumi." Küll on tore, kahjum tuli oodatust suurem. Teenida võiks ikka seda, mida teenida soovitakse: kasumit, raha ja teiste lugupidamist. Ei ole ju nii, et pingutame ja rassime, et oma ihaldatud kahjum välja teenida. Muidu oleks võinud Tammsaare kirjutada, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka kahjum. Kahjumiga võiks olla nii, et seda saadakse või siis jäädakse kahjumisse või lihtsalt kahjum on nii suur või mingi muu tegusõna, aga mitte teenima.

Selline pealkiri oli veebis: "Riiklikke teenetemärke ei tohiks anda emotsioonide najal." Aga plangu najal? Mille najal siis võib teenetemärke anda? Siin on ilmselt aetud segamini sõnad najal ja ajel. Sõna ajel seletus on sisemine tõuge, psüühiline sund, impulss. Näiteks mõrv kire ajel on kiremõrv.

"Need hagid ilmestavad hästi segapundart, millesse äsja edukalt saneerimise lõpetanud firma segatud on." Tegelikult võime kombineerida igasuguseid liitsõnu ja nendega tekstis mängida. Arvan, et siin ei ole siiski mindud teadlikult poeesiat taga ajama, vaid on võetud sõnad sasipundar ja segapuder, need kokku mätsitud ja saadud selline tulemus.

"Paraku läks tehing lõpuks vett pidama ja nüüdseks on ettevõte seisus, kus käib vaidlus, kes on selle tegelik omanik." Siin on kaks väljendit segamini läinud. Kui tehing peab vett, siis on kõik väga hästi – pooled peavad kokkulepitust kinni ning kaubad ja rahad liiguvad. Kui tehing läheb vett vedama, siis on halvasti, sellest tehingust asja ei saanud.

See on väga huvitav teema, siin saab palju mängida ja eksperimenteerida. Selline lause: "Karotam nentis, et bürood ja kaubanduskeskused täituvad varasemast aeglasemalt üürnikega." Kellega siis veel kui mitte üürnikega, kas on veel mingeid variante? Öeldakse, et eesti keeles on sõnade järjekord lauses vaba. Siiski lause tähendus muutub, kui sõnu lauses ringi tõsta. Kui vaatame näitelauset, siis kuigi alus ja öeldis on seal olulised, on see, millele tahame tähelepanu juhtida, lause lõpus. Seepärast tõstsin lauses sõnu veidi ümber: "Karotam nentis, et bürood ja kaubanduskeskused täituvad üürnikega varasemast aeglasemalt." Soovitan mõnikord enne lause kirjapanekut proovida, kuidas lause mõjub, kui sõnu teise koha peale sättida. Võtame näiteks sellise lihtsa lause: "Jaan läheb täna leiba ostma." See on üsna neutraalne lause, aga muudame seda nüüd veidi: "Jaan läheb leiba ostma täna." Või nii: " Leiba läheb täna ostma Jaan." Variante on palju.

Siin veel üks näide, kuidas sõnade järjekord võib lause tonaalsust muuta. Selline pealkiri oli veebis: "Ossinovski: kaks viga on tehtud." Siit võiks loogiliselt edasi küsida, mitu viga on veel tegemata? Nii võiks näiteks küsida peaminister Jüri Ratas valitsuse istungil Ossinovski sellise teate peale. Minister Ossinovski vastaks reipalt: "Kolm viga on vaja veel teha." Mina oleks selle pealkirja kirjutanud sellises järjekorras: "Ossinovski: on tehtud kaks viga." Nüüd oleks loogiline küsimus: mis vead need siis olid?

Nüüd hakkame ravima üht väga rasket haigust, mille levik on võtnud lausa epideemilise mõõtme. See on haiglaslik mitmuselembus. Tundub, et paljudele on üllatav, et mitmust saab sageli väljendada ainsuse kaudu. Alustame soojenduseks klassikalise näitega: eile kohtusid Eesti ja Läti presidendid. Siin on tegemist väljajättega ja kui lause pikalt lahti kirjutada, oleks see, et eile kohtusid Eesti presidendid ja Läti presidendid. Aga nagu ütles juba president Lennart Meri, Eestile on kombeks üks president korraga. Nii et võiksime kirjutada: eile kohtusid Eesti ja Läti president ning eile võtsid pallimurul teineteiselt mõõtu Eesti ja Küprose jalgpallikoondis. Soovitan proovida üht mõtteharjutust. Kui olete lause valmis saanud, pange kõik mitmuses olevad nimisõnad ainsusesse. Võib-olla läks asi jamaks kätte, aga võib ka juhtuda, et lause mõte ei muutunud sugugi, vaid see läks hoopis selgemaks ja täpsemaks.

Kas proovisite mõnd lauset mitmusest ainsusesse tõsta? Mul on siin paar lauset, kus ma seda tegin ja mis näitavad, kui edukalt saab ainsuse kaudu mitmust väljendada. Näiteks: "Välismaalaste südamed võitnud restoran." Igal välismaalasel on tavaliselt üks süda ja seetõttu võiks kirjutada "Välismaalaste südame võitnud restoran." Vaevalt, et keegi arvab, et neil on kamba peale ainult üks süda. "Nad lihtsalt istuvad seal seal, lipsud ees." Igaühel on kindlasti vaid üks lips ees, nii et "Nad lihtsalt istuvad seal, lips ees." "Kolm lepingu täitmise eest vastutanud PPA töötajat pidid lahkumisavaldused lauale panema." Iga töötaja pani ühe avalduse, nii et "pidid lahkumisavalduse lauale panema".

Nii võiks see olla sõnade puhul, mida saame vaadelda kui ainet ja mida pole vaja loendada. Näiteks kirjutame ju ka toiduainetööstus. Ainsuse juurde võiks jääda, kui kirjutame nafta hinnast. Kui on vaja, siis tuleb täpsustada, et jutt on Brenti naftast. Aga kui räägime naftaturust üldiselt, siis on lihtsalt nafta hind. Samamoodi kirjutame ka piima hinnast poes ja kartuli hinnast turul. Ainsuses võiks olla ka raha: see asi tehti korda Euroopa Liidu raha eest. Ja maht: Eestis on saapatootmise maht suurenenud. Ainsust võiks kasutada rohkem ka sellise sõna nagu aeg puhul. Üks aja tähendusi on küll see, et kõne all on mingi ajalõik ja neid lõike võib ju olla mitu, aga ka siin on ainsus täiesti arusaadav: raha tuleb hoida kehva aja jaoks. Eriti kummaline on aga lugeda, et "raha hoidmine on praegustel segastel aegadel eluliselt tähtis". Nüüd peaks küll Albert Einsteini kohale kutsuma, kes relatiivsusteooria abil selgitaks, kuid selline asi võimalik on. Jääme ikka meile tuttava Maa-lähedase füüsika juurde. Mitmust soovitas juba vältida ka luuletaja Artur Alliksaar, kui kirjutas, et "EI OLE paremaid, halvemaid AEGU. On ainult hetk, milles viibime praegu".

"Mitu mind on?" küsis klient. "15 eurot," vastas juuksur. Umbes selline dialoog oli ühes kümmekond aastat tagasi ilmunud vene-eesti vestmikus. Aga kui palju ikkagi on mitu? Seda saab lihtsalt leida tehtega 1 + x, kus x on ükskõik milline positiivne arv. Seega vähemalt kaks, kindlasti rohkem kui üks ehk mitu. Järelikult sõna mitu sisaldabki mitmust, mida oligi tarvis tõestada. Tehniliselt saab sellest sõnast tõesti moodustada ka mitmuslikku vormi – mitmed –, aga seda pole vaja. "Mitmete laenamist puudutavate regulatsioonide tõttu on pangad laenamisel oluliselt konservatiivsemad." Selle lause võib julgesti kirjutada ainsuses: "Mitme laenamist puudutava regulatsiooni tõttu on pangad laenamisel oluliselt konservatiivsemad." Kui palju regulatsioone on? Igal juhul rohkem kui üks.

See on sõna, mille võiks unustada. "Kontserdid toimuvad viies erinevas Eesti linnas." Kunagises populaarses nõukogude komöödiafilmis "Saatuse iroonia ehk hüva leili!" satub Andrei Mjagkov Moskvast Leningradi, kus sama nimega tänaval on samasugusugused majad ja samasugused korterid. Eesti linnade erinevust üksteisest ei ole vaja rõhutada. Vaevalt, et keegi arvab, et Eestis on viis ühesugust linna.

"Liider Mikk Talpsepp on gaasi korralikult põhja vajutanud ja jälitajatega suure vahe sisse teinud." Tundub isegi päris kena lause, aga kui hakata mõtlema, siis kas gaas on võimalik ka lohakalt põhja vajutada. Kui gaas on põhjas, siis on see põhjas. Soov oli ilmselt lausele veel vunki juurde panna, aga tegelikult ei anna sõna "korralikult" mitte midagi juurde.

Mõnikord tahab kirjutaja muuta teksti mõjusamaks sellega, et paneb sinna mõne olukorda rõhutava sõna juurde. "Nende vahel tuleb leida hea tasakaal." Vastandsõna abil saab sellisel juhul kontrollida, kas selline väljend on mõistlik. Kui on hea tasakaal, peaks olema võimalik ka halb tasakaal. Tegelikult on ju hea see, kui tasakaal on olemas, ja halb see, kui tasakaalu pole.

"Siis tekiks raha, mille eest muu hulgas mainitud maid võõrandada, kordades rohkem, kui seda praegu on." Arusaamatu, miks on hakanud levima selline sõna nagu kordades, mis on ju sõna kord mitmuse seesütlevas käändes. Tegu oleks justkui mingi mõõtühikuga, näiteks ütleme, et kilogrammides oli see nii palju ja sentimeetrites nii palju. Aga siis peaks ju järgnema arvuline suurus. Keelenõu soovitab siiski, et kordades asemel tuleks kirjutada mitu korda.

"airBaltic suutis Euroopa Komisjonile näidata, et seda tehti ühe kindla plaani alusel, mida jälgiti." Sõnu, mis on kõlalt ja kirjapildilt sarnased, nimetatakse paronüümideks. Seetõttu aetakse neid ka tihti segamini. Siin on selline sõnapaar jälgima-järgima. Tegelikult ju ei olnud nii, et airBalticu rahvas jälgis eemalt, mida see plaan nüüd teeb. Ilmselt oli plaan mingi dokument, kus oli kirjas, mida tuleb teha, ja nii ka tehti ehk järgiti plaani.

Täna on 14. märts. Kui me kirjutame, et tänaseks on kuld bilansist haihtunud, siis võime eeldada, et eile, 13. märtsil, oli see seal veel alles. Aga selgub, et kuld oli läinud juba paar aastat tagasi. Täna peaks käima ikka konkreetse päeva kohta, aga tihti on nii, et kui kirjutatakse, et täna on asi sedamoodi, siis ei mõelda tänast päeva, vaid asi on sedamoodi juba pikemat aega. Ära on unustatud sellised sõnad nagu praegu, nüüd, tänapäeval. Mõnikord võib üldse ajamäärusest loobuda ja kirjutada lihtsalt, et kulda bilansis enam ei ole. Teine sarnane sõna, mida tuleks vältida, on hetkel. Hetk on lühike ajalõik, silmapilk. Aga tihti on lause selline, et hetk on kestnud seal juba pool aastat või kauemgi.

Et mitte üht ja sama sõna lauses korrata, võib korduse ära jätta, lause on ikkagi arusaadav. Siin on üks aga. Väljajätt peab olema samas vormis mis lausesse jääv sõna. Mõned meil esinenud näited, kus selle vastu on eksitud: "…kus nad saavad ennast tõestada ja võimeid näidata", "juhatuse liige ei tohi tekitada, sattuda ega olla olukorras, kus…", "Amazonist ostsime alguses raamatuid ja nüüd ka kõiki muid asju", "ei sobi mulle sealne atmosfäär, road ega õllekannud". Nendel juhtudel tuleks sõna siiski teises vormis korrata, muidu läheb lause täitsa käest ära: "…kus nad saavad ennast tõestada ja ennast võimeid näidata".

Meil on selline infokasti märksõna. Aga äkki kirjutaks "mis on milleks"? Saavat käänet armastatakse meil hullupööra: "Nii oli Apple'i neljanda kvartali kasumiks 2,07 dollarit aktsia kohta." Võib-olla annab seda seletada psühholoogia abil ja mõjutaja on tingiv kõneviis. "Ma võtaks selle kommi" on palju viisakam kui "ma võtan selle kommi". Ehk tundub ka siin kirjutajale nimetav kääne liiga karm ja saav kääne leebem. Keelenõuanne ütleb, et saavat käänet sobib kasutada pöördsõna olema laiendina vaid siis, kui tegu on ajutise või juhusliku olekuga. Näiteks: Anu oli suvel Vilja juures toimetajaks. Kui me räägime tõsikindlatest asjadest, siis kirjutame ikka ausalt ja kartmatult, et kasum oli 2,07 dollarit aktsia kohta.

Kuulsin hiljuti reklaami, mis lausa torkas kõrva. Seal öeldi, et tooted on müügis erakordselt madala hinnaga. Aga oi kui palju öeldakse, et on müügis odava hinnaga või kalli hinnaga. Võiks ikka olla nii, et kaup või toode ise on kas kallis või odav, selle hind aga kas kõrge või madal. Uskumatu, aga oleme sealmaal, et reklaam võidab tähelepanu sellega, et kasutab keeleliselt korrektseid lauseid.

"Kõik on kinni selles, kas saad partneri, et mõne riigi kaitsetööstuse ukse vahelt jalg sisse saada." Tavaliselt tahetakse ju saada jalg ukse vahele. Olukorda võiks ette kujutada selliselt, et sa tahad mingisse ruumi sisse saada, kuid just sinu nina ees lüüakse uks kinni. Enne saad siiski jala ukse vahele, enamasti saapa või kinga. Kui oled aga terve jala ukse vahelt sisse saanud ja see siis kinni lüüakse – see võib üsna valus olla. Ja mida see jalg üksi seal teha suudakski, ikka oleks tervet keret juurde vaja. Aga see oleks juba teine etapp, esimene on see, et tuleb jalg ukse vahele saada.

Mulle kirjutas lugeja Väinu, keda häirib meeletult üks asi. Ta kirjutas: "Minu meelest peaks "tänu sellele" ütlema vaid meeldiva asja kohta, aga öeldakse "auto sõitis kraavi tänu sellele, et pidurid ütlesid üles". Õigem oleks öelda, et "kehvade pidurite tõttu"". Olen Väinuga sada protsenti nõus. Ootasin, et mõni samasugune lause tuleks ka meie teksti. Ja see tuli kohe: "Veel 2014. aastal hindasid Eesti reklaamimüüjad, et kaotasid tänu Facebookile ja Google'ile viiendiku käibest." Ärme ole sellised masohhistid, et laseme Facebookil ja Google'il oma reklaamiraha pihta panna ja siis veel täname ka neid.

Üks vahva viga eelmisest aastast. Jutt käib Vladimir Putini kohtumistest kõrgete riigiametnikega: "Reeglina leidis ametlikult aset üks kohtumine päevas ning kõik kahe silma all." Miks mitte, kui tegu on kükloopidega. Ja Putinist võib ju kõike uskuda. Muidu on kombeks öelda, et jutuajamine toimus nelja silma all ja seal aeti neljasilmajuttu. Apsakas, millest on kerge üle lugeda. Plusspunkt toimetaja Marisele, kes seda märkas.

Reegli järgi muutub lisand samamoodi nagu põhisõna, mille juurde ta kuulub. Kui tegu on aga näiteks isikunime lisandiga, siis siin on üks erand. Kui lisand on ühesõnaline, siis jääb see nimetavasse käändesse. Näide: Keskerakonna esimehe Jüri Ratase, kuid peaminister Jüri Ratase. Kiputakse tegema kahesuguseid vigu. Mitmesõnalist lisandit hoitakse kramplikult nimetavas käändes, ühesõnalist käänatakse aga lõdvalt koos põhisõnaga. Aga sellel erandil on omakorda erand. Kui laiend on rõhuline, siis muutub see koos põhisõnaga. Näide: tema kui naise Mailis Repsi, mitte kui ministri Mailis Repsi.

Kuidas käänata sõna heide? Kas nii on okei: "Ligi pool inimese tegevuse tagajärjel õhku paisatud CO2-heitest on lõpetanud süvameres?" Gert Kanter võib teile rääkida, mis on heide-heite. Kui räägime saastast, mida atmosfääri paiskame, siis selle omastavas käändes vorm on heitme. Siinjuures soovitatakse mitmuslikku varianti ja sidekriipsu pole vaja vahele panna: CO2 heitmed.

Kui kehalise kasvatuse tunnis annab õpetaja korralduse "Jookse selle jooneni", siis sõnakuulelik õpilane jääb enne joont seisma, kui kästakse joosta sellele joonele, jääb ta seisma joone peal. Samamoodi võiksime mõelda, kui kirjutame, et kasum/käive/hind suurenes/tõusis/kasvas… Kui milleni, siis võib jääda mulje, et jõuti mingi summa juurde, kuid päris seda kätte ei saadud. Tegelikult ei ole millest milleni variant otseselt viga ja seda ka pruugitakse päris palju, kuid minu eelistus on millelt millele.

Mees kõndis tänaval, kandes peas kaabut. des-vormi abil ütleme, et ta tegi mõlemat asja korraga: kõndis tänaval ja samal ajal kandis peas kaabut. Meie allikate puhul võib aga täheldada, et neil on lausa üleloomulikud võimed, sest nad suudavad öelda korraga mitu asja. Tihti esineb sellist konstruktsiooni: …," ütles ta, lisades, et… Mõlemal pool punktide asemel on jutt, mida allikas rääkis, aga ta ütleks nagu kahte eri asja ühel ajal. Tegelikult muidugi ei ütle. Kui kirjutada: …," ütles ta ja lisas, et… , siis on ajaline järjestus selgelt olemas.

Sellist konstruktsiooni kasutame üsna sageli. Aga kangesti tahetakse ära jätta sõna ka. Viimastel andmetel keelereeglid veel ka-d ära jätta ei luba, nii et seni kirjutame ikka selle ka ka sinna ja seda nii veebis kui ka ajalehes, nii täna kui ka homme, nii päeval kui ka öösel. Kui ette koma pole vaja panna.

Need on sõnad, millega tehakse pidevalt vigu. Lause: "Peatöövõtja saab oma tegevust laiendada vaid väga usaldusväärsete inseneride arvelt, aga turul neid palju pole." Siin on kaks asja valesti. Sellises kohas peaks olema arvel, mitte alaltütlevas käändes arvelt. Mõnikord tuleb aga ette, et sõna arvel kasutatakse vales tähenduses. Nii ka siin. Kui midagi tehakse kellegi või millegi arvel, siis tähendab, et need asjad ohverdatakse või nendest loobutakse. Siin on ikkagi vastupidi, tegevust saab laiendada siis, kui usaldusväärsed insenerid on olemas. Nii et tegevust saab laiendada tänu nendele inseneridele, nende abil või toel.

Hiljuti oli veebis selline pealkiri: "Paks veri ettevõtjate ja Sesteri vahel". Kujundlike väljendite kasutamisel on mõnikord abi, kui kujutada endale ette, kuidas selline olukord võiks tegelikkuses välja näha. Paks veri tähendab pahameelt, meelehärmi, vihkamist. Veri voolab inimese soontes ja kui see on selle väljendi järgi paks, valdab inimest pahameel. Tavaliselt öeldakse, et kellegi teguviis tekitas kelleski paksu verd. Selle pealkirja puhul tekib küsimus, kus see paks veri siis on, kas hõljub kuskil Sesteri ja ettevõtjate vahel. Lehes muutsime veidi pealkirja, panime "Sester tekitas ettevõtjates paksu verd". 

"LHV pensionifondide juht Andres Viisemann selgitab põhimõtteid, millest lähtudes tema juhitud fondid Eestisse investeeringuid teevad." Keegi ei arva, et siin midagi valesti on. Lugesin selle lause keelenõuande inimesele ette ja ka tema arvas, et kõik on korras. Küsisin siis, et -tud on ju mineviku kesksõna, kas ei peaks olema juhitavad fondid? Seda enam, et Viisemann juhib neid fonde ka praegu. Veidi mõelnud ja arvutit klõbistanud, jäi keelespetsialist minuga lõpuks nõusse. Ei saagi aru, miks keegi ei taha oleviku kesksõna (-tav) kasutada. Võib-olla on põhjus psühholoogiline, minevik on ju teada, olevik ja tulevik aga ebamäärased. -tud peaks käima ikkagi tegevuste kohta, mis on olnud minevikus ja lõpetatud. "Tehtud!" ütles Edgar Savisaar ja bussisõidu eest enam piletit ostma ei pea. Enam pole vaja tasuta bussisõitu kellelgi teha, see on juba tehtud. Viisemann juhtis oma fonde aga enne ja juhib ka edaspidi. Nii peaksime rääkima ka aktiivselt ja passiivselt juhitavatest fondid, kui need fondid pole pille kotti pannud.

Paljud keelevead on siin sellised, mis korduvad ikka ja jälle, mõni oli jälle selline, mis korraks sähvatas. Seda, et keelesäutsude aines otsa saab, karta ei ole. Võib ju tunduda, et keelevigadega võitlemine on nagu võitlemine tuuleveskitega. Pealegi on keelesäutsude abil korra ja süsteemi loomine ilmselges vastuolus termodünaamika teise seadusega, mille kohaselt pole kaosest pääsu. Nende säutsudega üritame siiski absoluutse entroopia saabumist kas või natukenegi edasi lükata.