Krüpto-Eestit tabas veider nime kloonimise juhtum

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 28. märts 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Krüpto-Eestit tabas veider nime kloonimise juhtum
Eestis loodi läinud aastal kaks krüptorahandusega seotud ettevõtmist, mis mõlemad kannavad nime Eesty. Ühe Eesty taga on jaapanlased ja Eesti riigi toetus sotsiaalmeedias, teise Eesty eestvedajaid on aga seni seostatud pigem kahtlaste äridega.
Ettevõtte Blockhive alla koondunud jaapanlased, kes kaevandavad Paldiskis Pakri teadus- ja tööstuspargis ka krüptoraha, lõid mullu krüptoraha virtuaalse rahakoti eesty. Nende eestyt on sotsiaalmeedias reklaaminud ka Eesti e-residentsuse programm.
Eesty nime kasutava teise ettevõtmisega pole aga kõik sugugi nii klaar.
Nimelt aitab MTÜ Arcallia loodav virtuaalplatvorm leida leiutajatel investoreid, ning platvormil on oma krüptovaluuta Eesty Coin. Ka see ettevõtmine on otsustanud end siduda tugevalt Eesti nimega, liiati sarnaneb nende kolme vapilõviga sümbol äravahetamiseni Eesti krooni mündiga.
Teise Eesty tagant leiame negatiivset kuulsust kogunud Veiko Huuse ja Annika Urmi. Huuse on olnud seotud lugematute püramiidskeemidega, Urmi aga on meedias tituleeritud "staarid rahast ilma jätnud süüdimatuks raamatupidajaks".
Tuntud püramiidskeemide turundaja
Eesti Ekspress on kirjutanud Huuse seostest püramiidskeemideks tunnistatud ettevõtmistega. Näiteks müüs ta väidetavalt tervist parandava mõjuga vett, mis on saanud ebaausate tervistamislubaduste eest ka karistada. Huuse nimi seostub ka krüptorahaskeemiga OneCoin, millel on püramiidskeemi kahtlustus ning mis on seoses terrorismi rahastamisega rahvusvahelise uurimise all.
Huuse enda sõnul kutsus Eesti Leiutajate Liidu juhatuse liige Kalle Köömnemägi ta Eesty projekti juurde ligi kaks aastat tagasi, et ta tegeleks selle müügipoolega ja tutvustaks platvormi globaalselt. Ta selgitas, et Eesty Coin on Arcallia platvormil kasutatav krüptoraha. Keskkond ise on mõeldud leiutajatele, kes saavad seal esitada oma ideid, toote prototüüpe, uusi tehnoloogiaid. Platvormi kaudu leitakse neile maailmast investorid, et ideed ellu viia. Vastu saavad investorid kas osa kasumist, patendi rendist või tasuta toote.
Arcallia on Huuse sõnul põhimõtteliselt ühisrahastusplatvorm, kus iga leiutis on omaette ICO. Võrdluseks tõi ta Indigo ja Kickstarteri ning Eestist Hooandja. "Nad töötavad põhimõtteliselt sama põhimõttega, aga meil on ta spetsiifilisem, kuna on suunatud konkreetselt leiutajatele ja leiutistele."
Foto: kuvatõmmis Eesty Coini koduleheküljelt
"Püramiidskeem on elu projekt"
Veiko Huuse ütleb, et tal pole midagi selle vastu, kui teda seostatakse püramiidskeemidega. "Nagu üks meie leiutaja Arcallia meeskonnas ütles, tähendab püramiid tegelikult elu. Püramiid ongi elu sümbol. Ja mul on nii hea meel, kui öeldakse, et Veiko tegeleb püramiidskeemidega, sest Veiko tegelebki elu projektidega. Mina olen vaba mees vabal maal ja mind ei huvita, kui keegi mind kontrollib. Ma ei ole kellegi omand, ma teen täpselt neid äriettevõtmisi, mis mulle leiva lauale toovad, ja kui keegi tahab seda nimetada püramiidskeemiks, siis see on tema probleem," ütles ta.
Oma sõnul on ta väga õnnelik, et tänu selliste asjadega tegelemisele on ta kümme korda kogenum kui see, kes nendega ei tegele.
Eesty kui Eesti ettevõtmine
Huuse põhjendas Eestiga seotud nimevalikut ja sümbolit sellega, et tegemist on puhtalt Eesti ettevõtmisega. "Eesti leiutajad on idee taga, Eestis ta sünnib ja miks mitte Eestit nii ka läbi selle leiutajateportaali reklaamida. Ma arvan, et see on igati teretulnud. Kes see teine ikka Eestit reklaamib, kui ikka Eesti ettevõtted. Keelatud see ei ole ja minu arust on see täiesti okei." Huuse tõdes, et kuulis sellest, et Eesty nimi on juba kasutuses, alles siis, kui nende meeskonnal oli Eesty Coin juba töös. "See oli meile üllatus," tõdes ta.
Siiski ei arvanud ta, et sama nime kasutamine tekitaks segadust. "Kui krüptomaailmast tuua näiteid, siis on bitcoini-nimelisi coin'e ka vist 20 erinevat ja Ethereumi-nimelist coin'i on ka mitu. Ei näe, et see oleks takistus. Ja kui meil oli asi valmis, siis miks me peame seda muutma hakkama, kui tuli välja, et keegi teine on veel teinud samanimelise asja. Nemad on jaapanlased, kes on võtnud Eesty nime," lisas ta.
Foto: kuvatõmmis Facebookist
Tarbijakaitsest kinnitati, et nende poole pole kummagi ettevõttega seoses pöördutud, samuti ei oska amet kõnealuste isikute (Veiko Huuse ja Annika Urm) kohta kommentaare anda. Amet rõhutab, et nemad ei lahenda kaubamärgi kasutamise vaidlusi - nende pädevus on võrdleva reklaamiga eksitamine. Kõnealusel juhul on aga teenused/tooted, mida kumbki ettevõte pakub, sisult erinevad. Eesty ei ole ka kaubamärgina registreeritud.
Jaapanlaste Eesty pressiesindaja ütles, et suhtluskeskkonnas Telegram on nende tähelepanu juhitud sama nimega tegijale, kuid kommenteerida nad seda praegu ei taha.
Sihtgrupiks kolmandad riigid
Vaadates, kuidas Huuse Eestyt reklaamib, paistab ettevõtte põhirõhk olevat suunatud Aasiale. Huuse sõnul on nende teenus suunatud just kolmandatele riikidele, kus on kõige rohkem leiutajaid. "See on statistiline info, mille Kalle Köömnemägi on aastate jooksul välja uurinud. Need kolmandad riigid on Valgevene, Ukraina, Iisrael, Süüria, Hiina, India, Vietnam. Ka Venemaa, Aafrika riigid, kus on rahvast palju, vaesus - seal on inimesed leidlikumad. Mina siis käin mööda maailma ringi ja kohtun leiutajatega ja leiutajate liidu inimestega, sõlmin eelkokkuleppeid, et selline asi on tulemas. See on minu töö."
Soovitusturunduse asemel kohtub ta neis riikides enda sõnul otse leiutajate ja nendega seotud inimestega. "Kasutan oma kontakte, et propageerida Arcallia platvormi. Sellele lisaks siis ka Eesty Coini, et me saaksime seda turul hiljem osta-müüa-vahetada ja et inimesed oleksid huvitatud Arcallia platvormil investeerima huvitavatesse toodetesse ja ideedesse - et leiutajad ja väikeinvestorid oleksid rahul."
Üllas idee, aga kahtlane projekt
Krüptoraha asjatundjate hinnangul jääb projektis mõndagi selgusetuks, ehkki idee on üllas. Krüptorahaekspert Asse Sauga tõdes, et Arcallia idee tundub huvitav ja nende white paper sisukalt kirjutatud. "Ja token'ite korjamine käib ka läbi Ethereumi platvormi, kus kogu lahenduse kood ja targad lepingud on kõigile näha ja inspekteerida. Seega selles osas midagi väga kahtlast ei tohiks olla. Või peab selle väljaselgitamiseks tehnilise auditi tellima."
Sauga sõnul on aga kampaania korraldamine ja muud materjalid natuke veidrad ning ülekandeid vaadates ei ole näha ka ülemäära suurt populaarsust.
Lühike brändijuhend, mis annab kasutajale vastuseid ja aitab teha toote/teenuse kasutamise valikut.
Selles ei tohi teha reklaami ning see peab olema kirjutatud ametlikus keeles.
Soovitavalt ei peaks selles olema ka pilte - ainult juhul, kui seda on vaja selgitava elemendina.
Tavaliselt esitatakse pdf-formaadis.
Meeskonna kohta ütles ta, et osal neist on tõepoolest kehvem maine, kuid teistel jällegi mitte. Samuti on platvormi idee tema hinnangul üllas ja äge, kuid ka parasjagu keerukas. "Pigem tekitab minul kahtlusi, kas meeskond ka kõige nende lubaduste täitmisega hakkama saab."
Annetust koguv MTÜ või äriarendus?
Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli sõnas, et kuna Arcallia platvormil ei anna token väidetavalt mingit tulutootust ega ka tagasimakset, vaid võimaluse teha platvormil tehinguid, on tegemist justkui väärtuse ülekandemehhanismiga investorilt ettevõtjale või arendajale. Kui sellega kaasneb avalikkuselt raha kaasamine või ettevõtja aktsiate või osakute avalik müük, võib Suurväli kinnitusel olla tegemist avaliku pakkumise või väärtpaberite vahendamisega, mis kuulub inspektsiooni järelevalve alla.
"Põgusal lugemisel mõistame, et MTÜ Arcallia küsib annetust, lubades vastu mingisuguse süsteemi loomist. Sisuline küsimus investorile on, milleks peaks selle jaoks raha andma, kui midagi vastu ei saa. Lisaks tavapärased kontrollküsimused investorile: kes panustab arendusse raha, kas ka tegevuse reklaamijad ise? Kes saab sellest tulu ja kuidas tulu jaotatakse? Kui tegemist on äriarendusega, kuidas sellega ühildub tegevusvorm MTÜ?" andis Suurväli nõu, mida enne investeerimisotsust läbi mõelda.
E-riigi maine enda kasuks
"Oma nimega soovitakse ilmselt ära kasutada Eesti e-residentsuse ja infotehnoloogia alast mainet, nimetades projekti Eesty Coiniks," sõnas Suurväli veel.
Krüptorahaentusiast Liina Laas-Billson leidis, et kahtlane on see, miks Arcallia seda üldse Eesty Coiniks nimetab. "Väidetavalt hakkavad nad tegema globaalset marketplace'i innovatsiooni arendamiseks - mis siin Eestiga pistmist? Kui nad seda tõesti tegema hakkavad, on muidugi natuke odav reklaamitrikk kasutada potentsiaalselt eksitavat nime."
Laas-Billson märkis ka, et koduleht räägib üldse universaalsest krüptorahast, white paper aga leiutajaid ja investoreid kokku viivast platvormist. "Eestit, Eesty Coini ja e-residentsust ei mainita kuskil ehk siis järeldan, et see on ainult sellel eesmärgil, et keegi kogemata investeeriks."
Ta tõdes, et vaatas Arcallia projekti vaid põgusalt, kuid isiklikult oma raha sinna ei investeeriks.
Foto: Instagram
Koostöö krüptorahaskeemide tipuga
Veiko Huuse reklaamib ka seekord tema enda eestveetavat kogukonda Honestum Est, mille on sidunud sotsiaalmeedias ka Arcallia ja Eesty Coini märksõnadega. Honestum Est ehk eesti keeles ilusa elu turundusjuhiks on märgitud norrakas Frøystein Bakke.
Äripäev on varem kirjutanud, et Bakke on juhtinud krüptoraha ettevõtte Crypto888 emafirmat Senet Holding. Crypto888 peetakse pettuseks ja püramiidskeemiks ning internet on vastavaid hoiatusi täis.
Pärast Crypto888 varjusurma tekkis tema järeltulija Octa Partners ja veel hiljem Nano Club. Kõiki kolme peetakse „ühe pere lasteks“ ja Nano Club hullutab praegugi inimesi, sh eestlasi. Eestis veab neid skeeme soovitusturundaja Erik Nurm.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum