Venemaa poodides laiutab petukaup

Suurem osa võltsingutest on kodumaine kaup, kirjutab Helsingin Sanomat.

Helsingin Sanomat on katnud laua, siin on Doktori vorst, Arbati juust, salat Kasukas ja Peterburi meierei hapukoor – üsna tüüpiline toit. Aga… vorst on maitsetu, salat kaugel isuäratavast ja juust on nii kahtlast värvi, et see jääb lausa proovimata. Hapukoor on küll üsna õige maitsega, aga vaevalt seegi päris õige on. Sama toode osutus võltsinguks aasta alguses Peterburi tarbijakaitse tehtud testides. 20protsendise rasvasisaldusega hapukoor ei sisaldanud grammigi piimarasva. Kümnest sel korral testitud hapukoorest vastas nõuetele neli, kahes polnud piimarasva üldse.

Selle taustaks on toidukauba impordikeeld, mille Venemaa on lääne tootjatele pannud vastusena sanktsioonidele, mis lääneriigid Venemaale seoses Ukraina sõjaga kehtestasid.

Ebakvaliteetne toit on saanud osaks venelaste igapäevaelust. Venemaa juhtkond näeb asja aga teisiti. President Vladimir Putini sõnul on sanktsioonid arendanud tuntavalt Venemaa majandust. Kubanskie Novosti vahendas Putini sõnu, kes kinnitas, et Venemaast saab lähiaastatel maailma põllumajandusturu juhtriik.

Venemaa toiduturvalisuse eest vastutava Rosselhoznadzori andmetel oli siiski viiendik riigi toidukaubast võltsingud. „Kõige rohkem on probleeme piimatoodete ja lihaga,“ ütles tarbijakaitse Obštšestvennõi Kontrol juht Vsevolod Višnevetski.

Impordikeeld on riiulitelt kaotanud Euroopa juustud, Poola õunad, Norra kala ja USA kanaliha. Asemele on tulnud Valgevene piimatooted ja Lõuna-Aafrika puuvili, aga ka varasemast rohkem Vene oma toidukaupa. Näiteks Peterburis kasvas toidutoodang eelmisel aastal Venemaa statistikaameti teatel üle 5 protsendi.

Turule on tulnud uusi kohalikke ettevõtjaid, nagu näiteks eelmisel aastal loodud Molotšnaja Imperija ehk piimaimpeerium.

Venemaa toidukaup asendab poodides lääne toidukaupa küll mahult, aga mitte kvaliteedilt. Nii on Peterburis leitud piimatoodetest antibiootikume.

Piimatoodete valmistajad on hädas piimarasvaga. „Tootjad asendavad puuduva piimarasva palmiõli või kookosrasvaga,“ rääkis Višnevetski.

Obštšestvennõi Kontrol testib iga kuu 2–3 kaubagruppi. Aasta alguses viis ta laborisse kümme latti venelaste armastatud Doktori vorsti. Neist kolmele oli lisatud tärklist ja kasutatud stabilisaatorina karrageeni.

„Tõhusat toidujärelevalvet Venemaal pole,“ nentis Višnevetski.

Impordikeeld on tõstnud toidukauba hinda, nii et odavale ja kehva kvaliteediga kaubale tarbijaid jagub. Kõigil pole kvaliteetkauba jaoks raha. Peterburis kallines piim eelmisel aastal 8 protsenti.