Ühemehefirmad ei pea maksuametit kuulda võtma

Eelmisel teisipäeval avaldas maksuamet juhendi, kuidas peaksid käituma ettevõtjad, kes lisaks dividenditulule on ka juhatuse liikmed ja võtavad töötasu minimaalselt või ei võta seda üldse. Kuigi dividendi võib ühemehefirma endale ka edaspidi maksta, ei tohi see maksuameti hinnangul asendada töötasu, mis peab vastama turutingimustele.

„Seda võib võtta kui maksuameti seisukohta, aga sellel ei ole mitte mingit õiguslikku jõudu, selle juhendi alusel maksu määrata ei saa,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd eile Äripäeva raadios.

Maksuamet on öelnud, et juhendi eesmärk on tõsta teema fookusesse, pidada vestlusi, mille tulemusena leiaksid ettevõtjad ise nii-öelda õige tee. Samas on maksuametil ootus, et ettevõtjad hindavad ära oma aktiivse panuse ettevõtte tegevusse ja määravad sellest lähtuvalt ka töötasu.

Sõerd leiab, et sellised vestlused on ülekohtused väikeettevõtjate suhtes, kel pole jõudu maksuadvokaati palgata. „Väikeettevõtjaid on maksuametil lihtne kimbutada, aga need ettevõtjad, kes jõuavad advokaadi palgata, vilistavad selle juhendi peale, sest nagu ma ütlesin – see juhend ei anna õiguslikku alust maksu määramiseks,“ ütles Sõerd.

Maksuameti juhend tuletab Sõerdile meelde 1990. aastate keskpaika, kui Eesti sai uued maksuseadused ja tihti juhtus, et mingid veel täpsemad tingimused seaduse kohta sätestas rahandusministri määrus. „Sellise praktika on kohtuastmed õigustühiseks kuulutanud – rahandusminister ei saa oma määrusega midagi reguleerida, kõik maksu määramiseks vajalikud asjaolud ja tingimused peavad olema seaduses,“ ütles Sõerd, selgitades, et täpselt samamoodi ei ole mingit seaduslikku jõudu maksuameti juhendil. 

Ta tunnistas, et praegu on tulumaksuseaduses reguleerimata ala ja toimub OÜtamine, aga maksuameti juhend ei lahenda seda probleemi mitte kuidagi. 

Advokaadibüroo Cobalt partner Egon Talur ütles, et maksuamet ei saa võtta põhiseaduse valvuri rolli ja juhendiga asja ära lahendada. Tema sõnul on maksuhalduri juhendid siiani näiteks kohtupraktikast kokkuvõtteid teinud või püüdnud selgust tuua üksikutes probleemsetes tehingutes. Seekord üritab juhend luua korda tulumaksuseaduses, mis on kehtinud üle 17 aasta. „Öelda, et võtsime maksu- ja tolliametis helged pead kokku ja kirjutasime selgituse, kuidas ettevõtjad peaksid käituma – minu meelest on see nii oluline küsimus, et seda ei peaks lahendama maksuhalduri juhendiga,“ ütles ta. 

Taluri sõnul on ettevõtjatel hea teada, mida maksuhaldur arvab, sest lõppkokkuvõttes jääb enne halduskohut maksuotsusega neile viimane sõna. Teisest küljest on ta töö käigus näinud, et ettevõtjatel on endal hea tunnetus, kuskohast mõistlikkuse piir jookseb ja kui suurt riski ollakse valmis võtma. Mõni ettevõtja valib riskantsema tee ja ei maksa üldse mingit maksu, teine püüab tasakaalu leida, kolmas arvab maksu alla kõik, mis võimalik. „Ma ei taha, et tuleks maksuhaldur ja ütleks, milline käitumisviis on ainuõige,“ lausus ta. 

Sõerd oli kriitiline, et seadusandja pole kõikide nende aastate jooksul probleemi lahendanud ja ka praegu ei paista selleks tema sõnul mingit initsiatiivi: näiteks riigikogu rahanduskomisjoni selle nädala töökavas on tema sõnul ainult kaks punkti – anda hinnang ühele opositsiooni eelnõule ja ühele Euroopa Liidu asjade komisjoni kirjale. „Kõik! Rahanduskomisjon rohkem sel nädalal mitte midagi ei tee. Teisipäeval ja neljapäeval istungit ei toimu ja vot nii ongi,“ rääkis ta. 

Tema sõnul oleks vaja kõigepealt selgeks teha mängureeglid. Mis on passiivne tulu? Mida loetakse tööalaseks tegevuseks? Mis on teenuse osutamine ja mis palgatöö? „Reeglid peavad olema paigas, maksu määramine ei saa sõltuda maksuametniku suvast,“ rääkis ta.

Talur tahaks riigikogu liikmetelt küsida, kes peaks nende meelest sotsiaalkindlustussüsteemi üleval hoidma ja kui suures ulatuses. „Tahaksin, et seadusandja ütleks, kes millises olukorras riigi fiskaalset huvi kaitseb. Kas riik tahab tõesti väikeettevõtjale öelda, et kui sa nii palju maksu maksta ei taha, mine parem tööle, saad kõik sotsiaalsed tagatised.“ 

Sõerd nentis, et haigekassa ja pensionisüsteemi rahastamiseks enam sotsiaalmaksust ei piisa. Tema sõnul tuleb kaaluda alternatiive, näiteks on tööandjad pakkunud, et sotsiaalmaksukohustust võiks jagada tööandja ja töövõtja vahel. „Iseenesest see ei too raha süsteemi juurde, küll aga annab olulist motivatsiooni, eelkõige töövõtja seisukohast,“ ütles ta.

Maksuameti näide. Isik töötab täistööajaga enda või kolmanda isiku äriühingus A töötajana või juhatuse liikmena. Ta saab Eesti turutingimustele vastavat tasu, mis on ka töötasuna deklareeritud ja maksustatud. Samal ajal on ta ainuosanik ja juhatuse liige äriühingus B, kus ta investeerib aktsiatesse, üürib välja kahte korterit jne. Isik isiklikke kulutusi äriühingu arvel ei tee, tööandja sõiduautot ei oma. Äriühing jaotab kasumi korral kord aastas dividende, mis võib olla aasta töötasuga võrreldav summa.

Maksuameti selgitus. Vaatamata sellele, et isik saab täistööajaga töötamisest mõistlikku tasu, tuleb hinnata tema töist panust ka talle kuuluvas äriühingus B. On arusaadav, et ööpäevas on 24 tundi ja kui isik on täistööajaga hõivatud oma põhikohas, siis ei jõua ta samal määral panustada endale kuuluvas äriühingus B. Seda enam, et väärtpaberite hoidmine või kinnisvara üürimine-rentimine ei pruugigi nõuda igapäevast sekkumist või tegutsemist. Kuid sellele vaatamata tuleb hinnata konkreetse isiku töist panust ning võrdluseks võtta, mis tasu eest isik oleks nõus kolmandale ehk mitteseotud isikule sama tööd tegema või teenust osutama. Alati ei pea olema tegemist täis- või osalise tööajaga töötamisega, vaid tegemist võib-olla ka võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamisega. Ka konkreetsel juhtumil võib isik oma põhitöökoha kõrvalt osutada teenust enda äriühingule ning saada selle eest mõistliku tasu (võib-olla kordades väiksem tema põhikoha töötasust), mis on maksustatud töötasuna kõigi tööjõumaksudega, ning maksta dividendidena välja ülejäänud soovitud osa kasumist. Toodud näites tuleb samas arvestada, et äriühingu B mainitud tegevusalad on sellised, millega otse füüsilise isikuna tegeledes ei teki enamasti sotsiaalmaksu kohustust (kasu vara võõrandamisest, üüritulu). Kuivõrd sellised tululiigid ei ole aktiivsest tegevusest saadud töötasu, ei tekigi siin suure tõenäosusega nn töötasu versus dividend tüüpi olukorda ja ümberkvalifitseerimine ei osutu vajalikuks.

Nende kahe teemaga algatatud tegevusi ja eesmärke selgitasid Äripäeva raadio saates „Maksu- ja tolliamet annab nõu“ maksuameti otseste ja kaudsete maksude talituse juhataja Tiina Normak, maksuauditi osakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul ja erimenetluse valdkonnajuht Airi Jansen-Uueda. Kuula saadet siit: