Mida teeb Eesti eurosaadik 4400eurose kuluhüvitisega?

Artikkel

- Uudised
- Liisa Rebane
- 14. mai 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida teeb Eesti eurosaadik 4400eurose kuluhüvitisega?
Eesti eurosaadikud ei nõustu Yana Toomiga, kes väidab, et tema kasutab saadikutele mõeldud hüvitisi teistest otstarbekamalt.
„Ma olen ainuke europarlamendi liige, kellel on büroo, kus töötavad reaalsed inimesed ja teevad reaalset tööd,“ väitis Yana Toom hiljutises Äripäeva raadio persoonisaates.
Eurosaadiku brutokuupalk on 1. juuli 2016 seisuga 8484,05 eurot, millest saadikud pärast maksude mahaarvamist saavad kätte 6611,42 eurot. Lisaks on ette nähtud igale saadikule üldkulude katteks hüvitisena 4416 eurot kuus.
Toom ütles, et palgale lisaks saavad nad üldkuludeks mõeldud summa, mille kohta aru andma ei pea, kuid seda võetakse palgalisana. „See 4300 eurot (üldkulude hüvitis – toim.) ei ole minu palgalisa, need on Yana Toomi kontorikulud,“ rõhutas Toom. Ta lisas, et iga nädal võtavad tema Tallinna büroos inimesi vastu juristid, kes annavad Euroopa Liidu alast tasuta nõu.
Palk (1. juuli 2016 seisuga) brutokuupalk 8484,05 eurot (netokuupalk 6611,42 eurot)
Hüvitised:
üldkulude hüvitis 4416 eurot kuus - kulutuste katmiseks valimisriigis, näiteks parlamendiliikme büroo haldamise, telefoni- ja postikulud ning arvuti- ja telemaatikaseadmete ostmise, kasutamise ja hooldusega seotud kulud;
reisikulude hüvitis;
muud reisikulud 4264 eurot aastas – reisi-, majutus- ja muud kulud (ametlikud kohtumised, töövisiidid, konverentsid);
päevaraha.
Eraldi on ette nähtud kaastöötajate (nt assistentide) palgasumma, mis 2018. aastal on 24 526 eurot.
Allikas: www.europarl.europa.eu
Hüvitise kasutamist kontrollitakse
Europarlamendi liikme Ivari Padari sõnul kontrollib kuluhüvitiste kasutamist finantsteenistus, nii et lihtsalt palgalisana seda raha võtta ei saa. Tema sõnul on olnud ka juhuseid, kus saadik on pidanud selle raha tagasi maksma.
Padar selgitas, et üldkulude hüvitis on mõeldud lisakulude katmiseks, näiteks kontoritarvete ost, kohtumine valijatega, seminariruumide rent, toitlustamine, transpordikulud.
„Kuna meie külalisgruppide toetus ei kata sageli tegelikke kulusid, näiteks lennupileteid, hotellikulusid, õhtusööke ja transporti, siis olen kasutanud seda hüvitist ka külalisgruppide vastuvõtuks,“ sõnas Padar.
Büroo idee andis Kelam
Tunne Kelami büroo juhataja Kadri Kopli ütles, et Kelamil on Tallinnas oma büroo 2007. aasta jaanuarist ning seal korraldatakse tema Eestis ja Eestiga seotud tegevusi. „Yana Toom on rõhutanud, et idee ja inspiratsiooni oma kontori loomiseks Tallinna sai ta Kelamilt, kel sellega pikk kogemus,“ sõnas Kopli.
Kopli sõnul kasutab Kelam bürood, et kohtuda koostööpartnerite ja kodanikega, kes pöörduvad tema poole mure või ettepanekuga.
Ivari Padaril Eestis ametlikku bürood ei ole - oma sõnul on ta Brüsselis alles üsna värske tegija. Nimelt asus ta ametisse mullu sügisel, kui Marju Lauristin otsustas Eestisse naasta ja alustada tööd Tartu linnavolikogus.
„Praegu kaalun, kas sellel on mõtet, aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi,“ sõnas Padar. Seni on ta hakkama saanud seminariruume rentides ja inimestega otse suheldes.
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet rääkis, et eraldi bürood ta Eestis ei pea ja töötab kodukontorist. „Üldkulude hüvitist kasutan IT- ja sidetehnikaks, sidekuludeks, seminaride korraldamiseks, kohtumisteks, muudeks esinduskuludeks,“ täpsustas ta.
„Ma ei tea, millega tegeleb Toomi Tallinna büroo. Küll aga on Toom viimasel ajal Euroopa Parlamendis korraldanud Eestit halvustavaid üritusi ja arutelusid määratlemata kodakondsusega isikute õiguste laiendamise sildi all, kuigi kodakondsuse teema pole üldse Euroopa Liidu, vaid liikmesriikide pädevus,“ kommenteeris Paet.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum