Uudised
Äripäev
20. märts 2019 kell 12:30

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seppo Saario hävitav hinnang Soome majandusele: moon on otsas

Seppo Saario oma raamatutesse autogramme kirjutamas.Foto: Andres Haabu

Investeerimisguru Seppo Saario annab hävitava hinnangu Soome börsifirmadele, kes pole suutnud kasvada. See on kogu Soome majanduse peegeldus, millel tõusuajast hoolimata kuigi hästi ei lähe.

Saariot jätab Soome börsi kevadine suur dividendisaak külmaks, sest ettevõtete kasv on kadunud, kirjutas Kauppalehti.

Saario hinnangul läheb Soome rahval praegu halvasti ja seda on märgata mitmes kohas. „Kui suuremad ettevõtted kasvavad protsendi aastas, siis pole loota, et ühiskond selle ümber areneks,“ leiab Saario.

Saario on kogunud suuremate börsifirmade andmeid pikki aastaid, sealt on näha, et suur osa Soome suurfirmadest pole viimase 18 aasta jooksul eriti kasvanud või on end hoopis koomale tõmmanud. „Kiiremini on kasvanud väiksemad firmad, Cramo, Ramirent, Ponsse ja Revenio,“ loetleb Saario.

Käibes pöörde teinud metsafirmadki ei leia Saario silmis armu. „Metsafirmade edu tuleb suuremalt osalt sellest, et tselluloosi hind on praegu kõrgel. Selle hind on metsafirmadele 300 dollarit tonn ja turuhind on ligi 1000 dollarit.“

Metsafirmade arendatud uued tegevussuunad on käibelt veel väikesed ja neist pole abi, kui tselluloosi hind hakkab kukkuma. „Rahvamajanduse poole pealt on suurim edulugu Neste, mis suudab kasumlikult kasvada ja mille toode on kogu maailmas konkurentsivõimeline.“

Edukas peab kasvama

„Edukas firma peab kasvama. Kasvufirma dividendiprotsendid võivad tunduda väiksed, aga paigaltammuva firma hind jääb madalaks, mis tõstab dividenditootluse suuremaks.“

Saario arvates on ettevõtete kesine kasvupotentsiaal aga vaid üks kogu maa kehva käekäigu avaldumisvorme. „Soome kasvupinnas on kadunud. Maailma suurimate ettevõtete kasv tuleb digitaliseerimisest ja selle eri vormidest. Veebireklaamidest on Facebooki ja Google’i käes 60 protsenti. Meil pole seda valdkonda olemaski.“

Teda häirib ka see, et kõige väärtuslikumad ettevõtted, nagu Amer, Kotipizza ja Pöyry, müüakse välismaale. „Oleme kelgult maha pudenenud.“

Kained numbrid näitavad, et Soome vajub tähtsusetuks tegijaks, sest siin on suure väärtusega ettevõtete tegutsemiseeldused kehvemad. „Oleme kelgu pealt ikka mitmel viisil maha pudenenud. Näiteid on küllalt.“

Soome börsiguru Seppo Saario on ka Eestis investeerimisnõu andmas käinud, pildil vestlemas näitleja Jan Uuspõlluga 2016. aastal. Foto: Andras Kralla

Võrdlus on Soomele valus

Üheks sobib kohe sisemajanduse kogutoodang, mille kõrvale laob Saario teiste Põhjamaade rahvamajanduse kogutoodangu.

Eelmisel aastal oli Rootsi sisemajanduse kogutoodang esialgsetel andmetel 425 miljardit eurot, Norral 330 ja Taanil 297. Soomel oli vastu panna vaid 234 miljardit eurot.

Norras on elanikke vähem kui Soomes ja sisemajanduse kogutoodang ligikaudu 50 protsenti suurem. „Jah, Norras on naftat ja seega pole ime, et riigil on raha elektriautode toetuseks. Taani rahvaarv on ainult natuke Soomest suurem.“

„Kui Soome majandus oleks kasvanud Rootsi tempos alates 2008. aastast, oleks riigi RKP 45 miljardit ehk 20 protsenti praegusest suurem. See on ka põhjus, miks ühiskonnal on raske ja poliitikud vaidlevad. Inimeste ostuvõime on maksudesse maandunud.“

Saario kokku pandud tabelis torkab silma pöördeline 2008. aasta, mil algas Soome nn kaotatud kümnend. Euroopas rahanduskriisiks kasvanud panganduskriis hävitas Soome kasvu ja Nokia uhke lend lõppes. „Rahvas on tuimenenud. Soomlased peavad nüüd lugu vabast ajast.“

„Norras on isegi suusameeskonna eelarve üle kümne korra suurem kui Soomes, sest selleks on võimalus. Edukas rahvas on ärksam, Soomes mängitakse arvutil ja tehakse muud toredat,“ rääkis innukas harrastussportlane Saario.

Maksu tuleb alla tuua

Saario meelest on üks tühikäigu peasüüdlasi Soome kõrge eraisiku tulumaks, mis kerkib teatud tulu tasemest järsult. Selle tulemusena kolivad Soome noored kõrgelt haritud ja tööturul edukad inimesed Soomest minema. Nii kasvab riigi maksutulu aeglasemalt, kui dividenditulu lubaks oodata.

„Soome pole nii tugev ühiskond, et praegusele maksuastmele vastu pidada.“

Saario arvates tuleks maksuaste allapoole saada, et Soome oleks hea riik kõigile soomlastele. „See jääb siis uuele valitsusele pureda, kuidas Soome majandus jälle käima saada. Sel aastal kasvab maailma majandus 3,3 protsenti, Soomes ollakse rahul, kui number ulatub üle 1 protsendi. Vajume riikide hulgas järjest allapoole.“

Seppo Saario vaatas Soome börsiettevõtete numbreid ühe oma raamatu „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“ jaoks. Raamat on ilmunud ka eesti keeles.

Seppo Saario
Sündinud 1938. aastal Soomes
Lõpetanud 1961. aastal Helsingi Kaubandusülikooli ja 1966. aastal kaitses ärimagistri kraadi Columbia ülikoolis New Yorgis
On töötanud juhtivatel kohtadel Soome ettevõtetesAlates 70ndatest avaldanud mitu ülimenukat investeerimisraamatut
1990. aastast alates iseseisev ettevõtja ja investor

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Seppo Saario

Seppo Saario hävitav hinnang Soome majandusele: moon on otsas

Palga TOP

Olulisemad uudised