Miks eelistada elumajana käsitöö-palkmaja?

Käsitööna valmistatud palkmaja esitleb meie esiisadele omaseid traditsioonilisi ehitusmeetodeid: palkhooned ehitatakse täielikult käsitööna kohalikust materjalist, palgid kooritakse käsitsi ja loodusläheduse säilitamiseks kasutatakse vara täitena sammalt. Selline maja kestab kaua, sulandub kenasti kokku ümbritseva keskkonnaga ning on kaunis nii seest kui ka väljast.

Korralikult tehtud palkmaja peab ideaalselt sooja. Kuigi palkmajast pole võimalik teha tänapäeval populaarseks muutunud nullenergiahoonet, on tegemist ise hingava majaga, kus talvel on soe ja suvel mõnusalt jahe. Kuna palkmaja reguleerib ise õhuniiskust ja on ehitatud ainult looduslikke materjale kasutades, sobib see ideaalselt kuiva keskkütte ja paneelelamute asemel elukohaks allergikutele.

Kuna palkmaja ehituse põhimõte on käsitöö, siis on kõik seal kasutatud palgid käsitsi kooritud, kasutamata freesi või höövlit. Kvaliteetne kuuse- ja männipalk tuleb varuda talvel, siis on selle vastupidavus suurem ja mädanemise oht väiksem. Kevadel toimuv käsitsi koorimine annab puidule tugevuse ja tagab ilmastikukindluse, kuju ja värvi, sest koorealune kiht jääb puitu kaitsma. Selline puit ei vajagi sisuliselt puidukaitsevahenditega töötlust.

Soovi korral võib siiski seinad katta puiduimmutusvahendiga, kuid on ka majaomanikke, kes lasevad puidul tõmmata halliks ja vanaaegseks. Parima tuule- ja soojapidavuse tagab kinnine vara tüüp ning eheda käsitöömaja juures kasutatakse varatäitena turbasammalt, kuna see seob niiskust ja vajadusel annab seda ka välja. Siinkohal peab jälgima, et sammalt ei paigaldata külmaga.

Püstpalkidest hoonete ehitus on ammuunustatud vana. Sellist ehitamist on hea kasutada kohtades, kus tahetakse sein ühendada mittevajuva seinaga, näiteks kaminad, suitsuahjud või väliköök. Ühenduskohad jäävad ühtlasemad ja pole vaja arvestada palkosa vajumisega. Selline stiil sobib ka hoonetele, mida tahetakse kohe katta viimistlusmaterjalidega, näiteks väljast voodrilaudisega või seest plaadide ja krohviga. Siseviimistluses kasutatakse ka pilliroomatte, mis on ökoloogilised ja sobivad palkehitusega.

Käsitöö-palkmaju võib valmistada nii kandilistest kui ka ümarpalkidest seintega, aga ka kahe seinatüübi seguna, näiteks väljastpoolt ümar- ja seestpoolt tahutud palk. Kuna on olemas omavalitsusi, kus ei lubata tiheasustatud elamurajoonidesse ümarpalkmaju ehitada, on võimalik seal kasutada samuti kantpalki ja välisvoodrit. Tapid valmistatakse vastavalt tellija soovile, näiteks tuuletapiga ristnurgad ja tuuletapiga puhasnurgad.

Iga palkhoone vajub ehk 2–3 aasta jooksul pärast hoone valmimist nihkuvad maja seinad lõplikult paika. Vajumise suurus oleneb mitmest asjaolust: kas palk on metsast välja veetud suvel või talvel, kas varad on õigesti ja korralikult tehtud. Palk ei pea ehitamise alustamisel olema täiesti kuiv, sest käsitöö-palkmaja ehitamine võtab aega ning selle aja jooksul kuivab materjal piisavalt. Keskmiselt arvestatakse toore palgi vajumisenormiks 5–6 cm ja kuiva puhul 2–3 cm seina ühe meetri kohta, millele kivikatuse puhul lisandub 1 cm. Kogemustega töömees on uste, akende, nurkade ja siseseinte valmistamisel puidu kuivamisega arvestanud, paigaldanud vajalikud vajumiskruvid ning see ei tekita majaomanikele mingeid probleeme.

Suure, 110ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga kahekorruselise elamu tegemiseks kulub keskmiselt üks suvi. Kuna palkmajale sarikate paigaldamine erineb teiste majade sarikatest, olge hilisemate probleemide vältimiseks kindel, et teie majaehitaja valdab seda kunsti. Palkmaja hind sõltub projekti erinevatest tehnilistest lahendustest, maja suurusest ja materjalist. Orienteerivaks hinnaks võib pidada alates 15 eurot jooksev meeter pluss lisad.

Võrdluseks võib tuua, et renoveeritavate palkmajade jooksva meetri hind algab 35 eurost, olenevalt hoone seisukorrast ja mädanenud palgi arvukusest. Ehk mingist kogusest vahetatavatest palkidest ei pruugi vana hoone renoveerimine enam ära tasuda ning on mõttekam mõelda uue palkmaja ehitamisele. Nagu iga teinegi hoone vajab ka palkmaja hoolt ja igal aastal kontrollib hoolikas peremees oma maja üle vundamendist katuseni.

Selge on see, et iga projekt palkmajaks ei sobi ning seetõttu on parem juba enne arhitekti palkamist konsulteerida palkmajaehitajaga, kes annab nõu ja jagab näpunäiteid. Ei maksa karta erinevate küttesüsteemide ja pesuruumide võimalikkust palkmajas – kõik kütteruumid kaetakse seestpoolt tulekindlate ning niisked ruumid spetsiaalselt veekindlate materjalidega. Käsitöö-palkmajja saab ehitada sisse nii ahjusid, soojussalvestiga kaminaid, pliite, maakütteid kui ka soojuspumpasid.

Pupsi AZ OÜViljandimaal asuv Pupsi AZ OÜ on üle 20 aasta pikkuse palkmajade valmistamise ja renoveerimise kogemusega. Ettevõtte missioon on väärtustada Eesti traditsioonilist käsitööd puitmajaehituses. Palkmaja valmistatakse kas omaniku enda materjalist või abistatakse sobiva materjali hankimisel. Palkhoonete ehitamisel kasutatakse erineva ristlõikega palke – ümarpalk, ühelt küljelt või mõlemalt küljelt käsitsi tahutud. Kuna klientide nägemus soovitud palkhoonest on erinev, ei paku ettevõte tüüpprojekte, vaid tegeleb iga sooviga individuaalselt. Tellija soovil ehitatakse ka püstpalkmaju. Materjalidena kasutab Pupsi AZ OÜ ainult looduslikku palki, mida ei ole töödeldud. Täitematerjaliks kasutatakse turbasammalt, kuna see seob niiskust ja vajadusel annab seda ka välja. Samuti hoiab sammal endast eemal mädanikseened ning see on ajalooliselt järele proovitud keskkonnasõbralik materjal. Suvisel ajal, kui välitöid teha ei saa, valmistatakse mänguasju, mööblit ja saunsuvilaid.