Podcastide sarjas räägivad arstid ja tervisevaldkonna eksperdid levinud haigustest, kummutavad tervisemüüte ja annavad soovitusi, kuidas elada terve ja energilisena.
HP-viirust teatakse eeskätt kui emakakaelavähi üht peamist põhjustajat, ent tegelikkuses on HPV ehk inimese papilloomiviirus ka paljude suu-neeluvähkide jms kasvajaliste haiguste taga. Kuidas nakatumist vältida ja haigestumist ennetada, kuidas haigestumine kasvajalisse haigusesse mõjutab edasist elukvaliteeti ning mida peaks üldse HPVst teadma, selgitab saates onkoloogia resident ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste doktorant Sandra Kase.
Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
Jumekat nahka peetakse endiselt ihaldusväärseks, ent päikesekahjustused tõstavad ka melanoomi haigestumise riski. Mida see haigus endast kujutab, millistest üllatavatest kohtadest see lisaks sünnimärkidele võib alguse saada, kuidas oma nahka kaitsta ja kontrollida, et haigus õigeaegselt avastada ning millised on ohutumad viisid suvise jume saavutamiseks, selgitab saates Põhja-Eesti Regionaalhaigla vanemarst-onkoloog dr Kadri Putnik.
Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
Foto: Shutterstock
Miks on nii, et kaks head ravimit korraga võivad mõnikord kokku anda halva tulemuse? Miks ja millega üldse koostoimed tekivad? Ja kas tõesti võib koostoime tekkida ka käsimüügiravimite, taimsete preparaatide või sootuks päikesega? Nendele küsimustele aitab saates vastata Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi kliinilise farmaatsia lektor ja TÜK kliiniline proviisor Jana Lass. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg. Saade on salvestatud Tartu Ülikooli Kliinikumis.
Foto: Pixabay
Saates räägib PERHi Infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets, mida on meedikud õppinud kahest koroona-aastast, milliste teadmiste ja tunnetega vaadatakse uue viirustehooaja poole ning millised murrangud on tulekul viirusevastases ravis ja selle ennetamises. Samuti tuleb juttu sellest, miks ussirohi kohati popiks osutus ning kas ja millal on viiruse vastu võitlemisel abi juba tuntud rahvameditsiinivahenditest ja vitamiinidest. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
Saates selgitab TÜ Farmaatsia Instituudi farmatseutilise tehnoloogia kaasprofessor Urve Paaver, mida sisaldavad või ei sisalda levinumad vaktsiinid: kolmikvaktsiin ehk MMR-vaktsiin, HPV-vaktsiin ja mRNA vaktsiinid. Saame ka teada, mis asjad on adjuvandid ja abiained.
Oluline on siinjuures teada, et mRNA avastati ja selle funktsioon tehti kindlaks juba eelmise sajandi 60ndatel aastatel, mil asuti uurima ka liposoome. 1978. aastast alates on arendatud mRNA ja liposoomi preparaate ning 1993.a alustati gripiviiruse mRNA liposomaalse preparaadi väljatöötamisega. Esimesed kliinilised katsetused ...
Emakakaelavähk on tõsine haigus, mis on vaktsiinvälditav ning varasel avastamisel ravitav. Mis juhtub aga siis, kui naine ei käi aastaid naistearstil? Kui 60ndates eluaastates daam arvab, et tal on alanud uuesti menstruatsioon? Ja mis üldse eelneb emakakaelavähile? Selgitusi ja nõuandeid jagab PERHI günekoloog-onkoloog Kersti Kukk. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
Pandeemiaga kaasnev polariseerumine on toonud esile ka eetika, ligimesearmastuse, usu ja umbusu teemad. Kuidas kaaluda oma (tervise)otsuste mõju endale, teistele inimestele ja ühiskonnale? Kas inimeludel saab olla erinev väärtus ning enda ja teiste kaitsmisel kasumlikkuse määr? Kas minu õigus saab olla suurem kui minu vastutus? Nende teemade üle arutlevad saates virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg ja PERHI hingehoidja, pastor Katri Aaslav-Tepandi.
Vestlus on salvestatud üle veebi.
Kas täiesti terve inimese analüüsid saab tõesti laboris näiteks PCR-meetodil positiivseks „keerutada“? Milline on üldse tänapäevane haiglalabor, mida seal tehakse ja kes on inimesed, kes seal töötavad? Milliste meetoditega erinevaid haigustekitajaid tuvastatakse? Kõigest sellest räägivad saates Põhja-Eesti Regionaalhaigla molekulaardiagnostika labori spetsialistid Kedy Medar ja Karl Mitt. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
Saade on salvestatud reportaažina otse laboris, mitte stuudiokvaliteediga.
Mis muudab ühe viiruse ohtlikumaks kui teise? Miks HIVi vastu veel vaktsiini ei ole? Ja miks mõni viirus suudab end organismis aastaid varjata ja endast märku anda alles siis, kui tervisele tõsine kahju juba tehtud? Olulistele nakkuseid ja viiruseid puudutavatele küsimustele aitab saates vastuseid leida Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsionist Kerstin Kase. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
Eesti on HIVi ehk inimese immuunpuudulikkuse viiruse leviku osas Euroopa lõikes üsna tipus ning juba ammu ei saa seda viirust pidada vaid seksuaalvähemuste ja teatud riskirühmade haiguseks. Miks HIV nii laialt meil levib? Milline peaks olema uude suhtesse astudes nii ennast kui partnerit austav ja hoidev seksuaaletikett? Millal, miks ja kus HIV-test teha? Nendele küsimustele vastavad saates Eesti Seksuaaltervise Liidu juht Jonas Grauberg ning internetinõustaja ja psühholoog Diana Leht. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus. Nakatunud inimesel ei pruugi aastaid haigusnähte esineda, mis tähendab, et nakkus kulgeb asümptomaatilises või kerges vormis. Samal ajal jätkub aga viiruse paljunemine maksarakkudes ja maksakahjustuse süvenemine.
Ja kuigi haigus on tänapäeval ravitav, võib selle krooniliseks muutumisel või ravimata jätmisel tekkida maksatsirroos, maksatalitluse puudulikkus ja maksavähk.
Keda see haigus ohustab ja kuidas oma tervist kontrollida, selgitab saates Medicumi ja Kuressaare haigla ...
Saates selgitab PERHi naistehaiguste keskuse vanemarst-günekoloog Aleksandra Šavrova, mida kujutab endast HPV ehk inimese papilloomiviirus, kas sellest võib ka ise terveneda, milliseid haigusi viirus võib tekitada ning kuidas seda ennetada. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee juht Tuuli Seinberg.
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.