“Ravimi kasutajabaas ei vahetu nii kiiresti,” toob ravimite hulgimüügifirma Magnum Medical juht Tarmo Laanetu välja peamise põhjuse, miks uued rohud on nii aeglased müügile ja kasutusse jõudma. “Hulgimüüjad vahendavad peamiselt ikka vanema põlvkonna põletikuvastaseid rohtusid, nii meie kui ka teised.”

Võrreldes valuvaigistite 100aastase kasutusajaga on avastus, et igapäevast tarvitamist leidvad ravimid tekitavad eluohtlikke seedetrakti haavandeid, üsna uus. Uuringute põhjal sureb kõrvaltoimete tõttu Suurbritannias 2000 ja USAs isegi

16 500 patsienti aastas. Ka Eestis kasvab maoverejooksudesse ja seedetrakti mulgustusse haigestumine pidevalt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi gastroenteroloogi Katrin Labotkini sõnul on apteekides vabamüügil olevate rohtude omapäi kasutamine kujunenud probleemiks, kuna teave nende ohtlikust kõrvaltoimest ei ole haigeteni üldjuhul veel jõudnud.

“Näiteks aspiriini kasutajad tihti ei teadvustagi, et nad kasutavad ravimit, nimetades aspiriini südamevitamiiniks,” tõdeb Labotkin.

Uuema põlvkonna ravimitel kahjulikke kõrvaltoimeid mõnedel andmetel pole. Mõnede andmete kohaselt on need lihtsalt väiksemad. Samas on neid ka vähem uuritud.

Vanematest ravimitest kompenseerib haigekassa vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajatega patsientidele 100. Terve rea haiguste puhul kompenseerib haigekassa 90 maksumusest, kõik ülejäänud valuvaigistid kompenseeritakse 50 ulatuses. Ravimifirmad on huvitatud uute rohtude saamisest soodusravimite nimekirja.

Need on aga kallimad. Näiteks ravimifirma MSD uue põlvkonna põletikuvastase rohu VIOXX seitsme tabletiga karbike maksab sadu kroone. Pfizeri Eestis registreerimisel olev liigesepõletiku ravim Celebrex on samas hinnas.

Arusaadavalt pole haigekassa tehingust eriti huvitatud.

“Ma saan aru, et raha on vähe, me kõik teame seda,” räägib ravimifirmat Pfizer Eesti esindav Reet Volkmann. “Seepärast tulekski vaadata, kui otstarbekalt me seda raha kulutame.” Tema sõnul oleks mõttekam kompenseerida pigem vähem kalleid ravimeid kui pidevalt ja palju neid rohtusid, mis nii hästi ei aitagi.

Palju on meil potentsiaalseid põletikuvastaste ravimite tarbijaid, Eesti oma statistika ei näita. Põhjamaade statistikat aluseks võttes pakub Tallinna Keskhaigla reumatoloogiaosakonna juhataja Oivi Aakre, et liigeshaigusi põeb umbes iga 5-6 inimene. Eestis seega umbes 250 000 inimest.

Korrapäraselt täidab ravimifirmade kukrut neist vähem kui kümnendik, 10 000 kuni 15 000 inimest. Uue põlvkonna valuvaigisteid Eestisse toovatele ravimifirmadele oleks nad magus suutäis.

uue põlvkonna steroidsed põletikuvastased preparaadid

• põletikuvastane kõrvaltoimeteta ravim, ravimiametis on praegu registreeritud VIOXX
• toimivad ensüümi COX-1 kaudu, millel on põletikuvastane toime
• seedetrakti kahjustav kõrvaltoime on viidud minimaalseni, organism ei harju ravimiga, nii et pidevalt peaks doose suurendama
  vana põlvkonna mitte-steroidsed põletikuvastased preparaadid
  
• põletikuvastane kõrvaltoimetega ravim, nagu aspiriin, ibuprofeen, diklofenak ja naprokseen, indometatsiin, ketoprofeen, piroksikaindometatsiin, ketoprofeen, piroksikaam; toimivad ensüümide kaudu; COX-1 on põletikuvastane toime
• Toimivad ensüümide COX-1 ja COX-2 kaudu, millest ühel on põletikuvastane toime, kuid teine pidurdab organismi kaitsevõimet
• vähendavad valu, mistõttu ekslikult aravati, et elu-kvaliteet paraneb; tegelikult põhjustavad maohädasid valudest kuni maovere-jooksuni

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki