EUR/USD-0.06%
1.3388
1281.70
3115.51
Dow Jones-1.88%
16563.30

Tõnissoni pärijad nõuavad maad tagasi

21.08.2001

Kristina Traks

Eesti riigi ühe looja Jaan Tõnissoni multimiljonärist poja Heldur Tõnissoni aastaid kestnud maavaidlus ähvardab taas lõkkele puhkeda. Nimelt püüavad Jaan Tõnissoni pärijad peatada viimase riigimajandi Tartu Agro erastamist, kartes, et ettevõtte omanike vahetudes muutub maa tagasisaamise võimalus nullilähedaseks.

Heldur Tõnisson ning tema õde, Rootsis elav Mari-Ann Põlde taotlevad tagasi 27 hektarit maad, mis asub otse Tartu külje all Ringtee juures. Õnnetuseks on maa vahepeal segastel asjaoludel riigistatud ning nüüd asub seal Tartu Agro viljapõld. Tõnissoni palgatud advokaadid büroost Koolmeister ja Ko otsivad praegu võimalust peatada Tartu Agro erastamisprotsess, kuna pärast ettevõtte erastamist tuleb ilmselt maa tagasisaamise mõttele lõplikult kriips peale tõmmata

Ümber Tõnissoni maid asuvad krundid on ammu tagastatud. Tõnissoni maade riigile jätmise põhjenduseks on aga mitmed põllumajandusministrid toonud, et neid maid on riigil vaja kui Põllumajandusülikooli katsebaasi.

“Kõik on võib-olla nende maade riigistamisel tehtud seaduspäraselt, kuid kui vaadata sündmuste rida ja persoone selles, siis õiglane see asi küll pole,” ütleb Tõnissoni esindav vandeadvokaat Indrek Koolmeister. “See maa riigistati põhjendusel, et seal on õppemajand, kuid praegu ju enam pole seal mingit õppemajandit.”

Koolmeisteri sõnul on Heldur Tõnisson huvitatud just nimelt maast, mitte kompensatsioonist. “Kas on võimalik seda ka kohtus kaitsta, selle peale mõtlen ma praegu tõsiselt,” lisab Koolmeister. “Samas aga tuleb tegutseda kiiresti, sest pärast riigimajandi erastamist ei saa ilmselt maaküsimuses midagi muuta.”

Kolmas Jaan Tõnissoni pärija, Hilja Valk saatis eelmisel nädalal põllumajandusministeeriumisse protestikirja, kus ta nõuab, et Tartu Agro erastamiskonkurss tühistataks. Valk ütleb, et ta ei tahagi oma vanaonu maad endale, vaid oleks sellest nõus loobuma Heldur Tõnissoni kasuks, kui viimane maaga midagi ette võtaks. “Helduril oleks praegustest pärijatest majanduslikult kõige rohkem võimalik seal midagi ette võtta,” sõnab Valk, kes ise peab sealsamas Tartu külje all farmi. “Iga inimene saab aru, et midagi on valesti, kui Jaan Tõnissoni pärijatele mitte ruutmeetritki maad ei tagastata.”

“Avastasime, et viiest pakkumisele tulnud ümbrikust ühes polnudki pakkumist, vaid hoopis protestikiri Hilja Valgult,” räägib põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Kai Maran. Erastamisläbirääkimised algavad Marani sõnul siiski nelja pakkujaga, sest Valgu kirja ei saa küll kuidagi võtta ostusoovina.

ASi Tartu Agro juhatuse esimehe, endise põllumajandusministri Aavo Mölderi arvates on Tõnissonil-Põldel-Valgul vähe lootust maad tagasi saada, sest see on riigistatud ning riik on ta omakorda 25 aastaks Tartu Agrole välja rentinud. “Et nad maa tagasi saaks, peaks kohalik omavalitsus muutma selle maa sihtotstarvet, kuid ma ei näe põhjust, miks omavalitsus peaks seda tegema,” ütleb Mölder, kes ise on ühtlasi ka Tähtvere vallavolikogu esimees. “Muidugi saan ma aru, miks nad seda maad nii väga tagasi tahavad – linna ligidal on ju maa kallis.”

Üldse on Tartu Agrol maad 3000 hektarit ja enam kui 1000-pealine piimakari. Eelmisel aastal oli ettevõte käive 42,7 miljonit krooni ja ta teenis riigile omanikutulu 125 000 krooni, saades samal ajal mitmesuguste toetustena riigilt 2,6 miljonit krooni. Ettevõtet erastatakse alghinnaga 14,9 miljonit krooni ning üks neljast ostuhuvilisest on Aavo Mölderile kuuluv OÜ Tartland.

Tähtvere valla maanõunik Vilmar Kraak on mitmeid kordi palunud nii Tõnissoni kui ka Põldet, et nad võtaksid vastu kompensatsiooni maa eest ning saaks lõpetada maavaidluse. “Proua Põlde! Palun teid! Kirjutage alla kompensatsiooni avaldusele, mille olen teile saatnud,” kirjutab Kraak ühes Jaan Tõnissoni tütrele saadetud kirjas familiaarselt.

Sellestsamast kirjast tuli ka suur arusaamatus, mis jõudis välja riigisekretärini ning maanõunik Kraak pidi ka maavanemale aru andma, miks ta just nii kirjutas. “Saatsin jah sellise kirja,” ütleb Kraak. “Sellest tuli veel palju pahandust, pidin riigisekretärilegi selgitama, et kirjutasin intrigeeriva kirja lootuses, et Tõnissoni pärijad lõpuks mõnele minu kirjale ka vastavad.”

Kraagi sõnul on aga peapõhjus, miks Tõnissoni pärijad oma maid tagasi pole saanud, hoopiski see, et kõik kolm pärijat on omavahel riius. “Nagu kassid-koerad, oleks nad omavahelgi midagi kokkuleppinud, aga ei,” sõnab Kraak. “Nad on kirjutanud kõikidele peaministritele, aga kohalikku omavalitsust ei tunnista, rõhutavad ainult oma päritolu.”

Kraagi sõnul on maataotlejatele kompensatsioon määratud, kuid nad ei taha seda vastu võtta. “Millegipärast arvavad nad, et kui nad on tunnistatud õigustatud subjektideks, siis nad ongi kohe selle maa omanikud,” räägib Kraak.

“Ma ei usu, et Heldur Tõnisson tegelikult selle maaga midagi ette tahab võtta, siin käiakse kohut lihtsalt kohtuskäimise pärast ning advokaadid näevad nendes klientides head lüpsilehma,” ütleb Kraak.

___________________________________________

  • Heldur Tõnisson (pildil) lahkus Eestist 1943. aastal ja pole pärast seda enam Eestis käinudki. Äri aga on ta Eestis ajanud küll ning olnud osaline mitmes kohtuprotsessis.

1989. aastal palkas Tõnisson oma metalliäriga tegeleva firma Avantek juhiks Robert Lepiksoni. Alguses läks kõik hästi ja juba paar aastat hiljem tõi metalliäri omanikule üle 50 miljoni krooni puhaskasumit. Paraku läksid Lepikson ja Tõnisson üsna pea tülli. Tõnisson kahtles Lepiksoni usaldusväärsuses, Lepikson omakorda leidis, et Tõnisson firma omanikuna ei saanud aru, et kasum jõuab temani alles pärast selle jagamist.

Samuti oli Tõnisson pikka aega Postimehe suuromanik, tehes kahjumiga võitlevale väljaandele aeg-ajalt rahasüste, võtmata mingit omanikutulu. 1998. aasta suvel müüs Tõnisson suurosaluse Postimehes mitmesaja miljoni krooni eest Norra ajakirjanduskontsernile Schibsted.

Veel ajas Tõnisson naftaäri Vene naftahiiu Lukoiliga, nimelt oli just Tõnissonile kuuluv firma üks Lukoili Eesti tütarfirma asutaja.

Isamaaliidu presidendikandidaat Peeter Tulviste leiab, et Jaan Tõnissoni järeltulijatele ei peaks riik maa tagastamisel tegema soodustusi. “Seadus on üks, ei loe, kes on kelle järeltulija,” ütleb Tulviste. “Need ajad on küll möödas, kui vaadati, kes on kelle sugulane.”

Tartu Agro agronoom Eino Härm vaidlusalusel maatükil.
Töökuulutused
Äripäev Facebookis