17. jaanuar 2001, 00:00

Dagens Industri: Euroopa Liidu positiivses mõjus kahtlejail tuleks minna ja vaadata Balti riike, kus perspektiiv saada liidu liikmeks on taganud eduka ülemineku demokraatiale ja turumajandusele. Seejuures on oluline olnud kindla malli olemasolu, mille järgimine peatükk peatüki haaval on taganud reformide edu.

Samuti on Balti riikide pealt selgesti näha erinevused plaani- ja turumajanduse, kommunistliku diktatuuri ning demokraatia vahel.

Kui enne teist maailmasõda oli Eesti elatustase võrreldav Rootsi ja Soomega, siis praegu moodustab eestlaste ostujõud vaid 36% ELi keskmisest, lätlastel 27 ja leedulastel 29%.

Kümne kiire kasvuaastaga pole küll suudetud 50 kaotatud aastat tasa teha, kuid et positiivne areng jätkuks, peab Euroopa Liit nüüd omalt poolt kindlustama neile riikidele ka võimaluse sihile jõuda.

Helsingin Sanomat: Rootsi tahab oma Euroopa Liidu eesistumisperioodil üles tõsta eurooplaste madala iibe probleemi, mis ei ohusta mitte ainult pensionisüsteeme, vaid piirkonna majandusarengut tervikuna.

Rootsi tööstus- ja tööhõiveminister Mona Sahlin leiab, et märtsis toimuval ELi tippkohtumisel Stockholmis võiks käsitleda sündivuse suurendamise teemat näiteks peretoetuste tõstmise või lastehoolduse parandamise aspektist, misjärel kohtumine võiks ajalukku minna ?beebi-tippkohtumisena?.

Rootsi sotsiaalkindlustussüsteem võiks olla eeskujuks, kuidas toetada töö ja karjääri ühendamist, et ka töötavad naised sooviksid lapsi. Rootsi on neid väheseid riike, kus lähima 50 aasta jooksul ei ennustata elanikkonna vähenemist, kus aga töötavate naiste osakaal on samal ajal maailma kõrgeimaid ? 71%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:02
Otsi:

Ava täpsem otsing