Mart Laari vastus Eesti-Vene ühiskomisjoni asjus

07. juuni 2001, 15:49

Mart Laari täies mahus vastus Äripäeva küsimusele, kuidas on kulgenud ühiskomisjoni ettevalmistamine:

'Eesti diplomaadid ning asjaomased ministeeriumid on teinud süstemaatilist ning tõhusat tööd. Vene poolega on kokku lepitud ning siseriiklikult kooskõlastatud 6 kokkuleppe projektid, mis me oleme valmis alla kirjutama VVK plenaaristungil kõige lähemas tulevikus. Viimased neist 6 kokkuleppest saavad Eesti-poolse lõpliku heakskiidu valitsuse 19.06 istungil.

Teiselt poolt olen ma Moskvas asuva Eesti saatkonna vahendusel kuulnud Vene välisministeeriumi pessimistlikust hoiakust Venemaa-poolse ettevalmistustöö suhtes. Nimelt ei olevat Vene ametkonnad tänaseks suutnud mitte ühtegi Eestiga parafeeritud kokkulepet allkirjastamisküpseks kooskõlastada. See ei lubavat sugugi kindel olla valitsustevahelise ühiskomisjoni 2. plenaaristungi peatses korraldamises Moskvas.

Mul jääb üle vaid loota, et Vene pool ilmutab asjakohast administratiivset suutlikkust ja poliitilist tahet, sest valitsustevahelist ühiskomisjoni kui riikidevaheliste suhete instrumenti saab kiita ainult tulemuslikkus, mitte paberil eksisteerimine.

Kahetsusväärsel kombel raiskab Vene pool oma nappe energiavarusid tähelepanu kõrvalejuhtimisele. Nii tehakse veelkord katset politiseerida Vene Õigeusu Kiriku Eestis tegutseva struktuuri registreerimise küsimust. Tegemist on juriidilise protseduuriga, mis peab ja saab toimuda ainult Eesti seaduste alusel, välistades igasuguse segaduse ja kaksipidimõistmise võimaluse.

Olen alati olnud valmis Vene Õigeusu Kiriku Eestis tegutseva struktuuri nimetatud tingimustel registreerimisele kaasa aitama ja olen seda ka edaspidi. Peaministrina on minu kohus jälgida, et Eestis tehtaks kõike seadust mööda. Soovin väga, et Vene Õigeusu Kirik astuks registreerimiseks vajalikud formaalsed sammud.

Samas on alust oletada, et mõnede ringkondade pahameele Venemaal on pälvinud Riigikogus toimuv arutelu kommunismi kuritegusid hukkamõistva avalduse üle.

Eesti-Vene riikidevaheliste suhete juurde tagasi pöördudes tahan lõpetuseks rõhutada, et Eesti lähtub nende edendamisel pikaajalisest perspektiivist ega hooli konjunktuursetest kaalutlustest. Suhted Venemaaga peavad saama reguleeritud sama hästi ja põhjalikult kui teiste naaberriikidega. Reguleeritud kõigi lepingutega, mis on vajalikud selleks, et nii firmad kui organisatsioonid kui kõik inimesed saaksid oma asju korrapäraselt ja turvaliselt ajada. Seejuures pean teisejärguliseks arutelu selle üle, kui palju üks või teine kokkulepe hetkel sisse toob või ei too või et kumma poole kasu on grammi võrra suurem. Mis puutub enimkõneldud kaubandus- ja majanduskoostöö (MFN) lepingusse, siis selle sõlmib Venemaa Eestiga niikuinii johtuvalt soovist saada WTO liikmeks.'

Edastas Andres Reimer

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing