Piimatootjad otsivad uut väljapääsu lihaveisekasvatuses

27. september 2001, 08:50

Huvi lihaveisekasvatuse vastu on Eestis ootamatult nii suureks tõusnud, et napib tõumaterjali. Seni on Eesti lihaveisekasvatajad maailma mastaabis tagasihoidlikul kohal, kirjutab Maaleht.

Meil on ainult ligi kaks tuhat lihaveist, nendest tuhat ammlehmad. Samas kasvab soomlastel juba 82 400 lihaveist, neist 29 000 ammlehmad. Soomlased taotlesid endale eelmisel aastal suurema eurokvoodi lihaveiste kasvatamiseks, et oma karju mitmekordistada.

Eesti lihaveisekasvatajate seltsi esimehe, Karitsu õppetalu juhataja Leino Vessarti sõnul on lihaveisekasvatusest huvitatuid ühtäkki nii palju tekkinud seetõttu, et euronõudeile jalgu jäänud piimatootjad otsivad väljapääsu. Tegevusala vahetus ei lähe aga kuigi hõlpsalt, sest pole tõumaterjali võtta.

?Need, kel on lihaveised, veel ei müü teistele, vaid suurendavad oma karja,? rääkis Vessart.

Lihaveisekasvatajate selts peabki põllumajandusministeeriumiga läbirääkimisi, et riik toetaks igal aastal saja tõulooma sissetoomist.

Siis saaks luua tuumikkarjad, kust müüdaks tõumaterjali üle Eesti. Eestimaine tiine mullikas maksab praegu 9000 krooni. Soomest toodud looma hind on kuni 2,5 korda kõrgem.

Äsja ostis Raplamaa Karitsu õppetalu Leedust tõupulli ja ristis selle Ivariks, sest Padar on esimene põllumajandusminister, kes pöörab lihaveisekasvatusele tähelepanu. Esmakordselt makstakse ka lihaveisetoetust. Toetusteks on eraldatud 700 000 krooni. Kõik lihaveisekasvatajad, kes tahavad riigilt toetust, peavad vastava taotluse esitama PRIA-le 1. oktoobriks.

Lääne-Virumaal kolmandat aastat ?arolee tõugu lihaveiseid kasvatav Vallo Kruusimägi nendib, et piimakarjakasvatusega ei saa seda tegevusala siiski võrrelda, sest lihaveis on vabama ja metsikuma loomuga ega taha hellitamist. Tulu saamiseks peaks taluperel olema vähemalt 30pealine kari.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing