Riigikogu kaalub eesti keele mitteoskajate pääsu parlamenti

16. oktoober 2001, 08:11

Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks saavad hakata kandideerima ka kodanikud, kes eesti keelt ei oska, kui parlament peaks heaks kiitma kolme rahvasaadiku ettepaneku kaotada valimisseadusest keelenõuded, kirjutab Postimees.

Isamaaliitlane Kadri Jäätma, mõõdukas Tõnu Kõiv ja reformierakondlane Paul-Eerik Rummo esitasid eile parlamendile kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikogu valimise seaduse muutmiseks eelnõu, mis kaotaks eesti keele suulise ja kirjaliku oskuse nõude volikogudesse või riigikokku kandideerimisel.

Praegu näeb seadus ette, et saadiku eesti keele oskus peab tal võimaldama mõista õigusaktide ja teiste tekstide sisu, teha ettekandeid päevakorraküsimustes ning avaldada oma arvamust kõne ja sõnavõtu vormis, esitada küsimusi ja teha ettepanekuid, suhelda valijatega, vastata pöördumistele, avaldustele ja järelepärimistele.

?Võtaksime selle seadusemuudatusega ühiskonnast maha palju pingeid ning riiki ei saaks enam süüdistada väitega - meil ei lasta olla kodanikud ja saada valituks,? lausus Jäätma eile Postimehele. Ta lisas, et kehtivad seadusesätted keelenõuetele tegelikult ei tööta.

?Neid keelt mitteoskajaid on nagunii, kehtiv seadus ei ole takistanud umbkeelsetel volikogudesse saamist, esitatav paber on pelgalt formaalsus,? sõnas Jäätma.

Samuti olid senised keelenõuded tema sõnul vastuolus ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti artikliga 25, mille kohaselt peab iga valija saama otsustada, kes riigikogusse või kohalikku võimuorganisse kandideerivatest Eesti Vabariigi kodanikest esindab tema huve kõige paremini, sõltumata kandidaadi riigikeele oskusest.

Jäätma sõnul pole võimuerakondade fraktsioonid eelnõu osas veel seisukohti võtnud, mistõttu ei tema, Kõiv ega ka Rummo saa kindlad olla erakonnakaaslastest parlamendikaaslaste täielikus toetuses.

Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees Sirje Endre ütles, et ei toeta kolme saadiku esitatud eelnõu. ?Sellised seadusemuudatused sunniksid mind lahkuma Isamaaliidu põhiseisukohtadelt, kus ikkagi lähtuvalt Eesti Vabariigi põhiseadusest on riigikeeleks eesti keel,? lausus ta. ?Kas te kujutate ette, et riigikogu kõnepuldist hakkab iga päev kostma vene keelt ja samas on see riik, mida me tahame nimetada Eesti rahvusriigiks.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing