Reform muudab tudengite õppeaja senisest pikemaks

28. november 2001, 08:20

Tulevast õppeaastast käivituv kõrgharidusreform muudab kümmekond aastat kehtinud nelja-aastase kõrgkooliõppe taas viieaastaseks ehk magistriõppeks, kuid võimaldab õpingud lõpetada ka ilma kraadi saamata kolme aastaga, kirjutab Eesti Päevaleht.

?Natuke saab reformijärgset kõrgharidussüsteemi vaadelda kui nõukogudeaegset, mil õpiti enamasti samuti viis aastat,? ütles Tallinna pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets. ?Samuti vastab aga uus süsteem Bologna 1999. aasta kokkuleppele ja ühildub Euroopa kõrgharidusega ning üliõpilastel on lihtsam teiste riikide kõrgkoolides õpinguid jätkata.?

Viimased kümmekond aastat on Eestis õpitud ülikoolis neli aastat ja saadud bakalaureusekraad, milleks tuli teha ka vastav lõputöö. Väike osa tudengitest jätkas kaks aastat õpinguid magistrikraadi saamiseks.

Uue haridusseaduse eelnõu järgi alustaks üliõpilased 2002. aasta 1. septembril õpet juba süsteemi kolm pluss kaks aastat alusel. See tähendab, et kolme aastaga saaks osa üliõpilasi lõputööta kõrgkooli lõpetada, suurem osa aga jätkaks veel kaks aastat ning omandaks lõputöö järel magistrikraadi.

Heidmetsa sõnul ei ole uue süsteemi järgi magistrid enam samal tasemel nagu viimastel aastatel koolitatud. ?Uus magister on võrreldavam nõukogudeaegse ülikooli diplomandiga,? lausus Heidmets.

Üliõpilaskondade liidu avaliku poliitika tegevjuhi, avaliku halduse teise kursuse üliõpilase Rait Talviku hinnangul satuvad kolme aasta järel õpingud lõpetanud tudengid tööjõuturul teistega ebavõrdsesse seisu. ?Tööandjad eelistavad neile tõenäoliselt kas seniseid nelja aasta bakalaureusi või tulevasi viie aasta magistreid,? ütles Talvik.

Teine üliõpilaskondade liidu tegelane, sotsioloogia magistrant Kalev Leif oli veendunud, et kolme aasta bakalaureused on tööjõuturul igati konkurentsivõimelised. ?Kolm aastat annab küllalt laia alushariduse, millega küll päris tippspetsialistiks ei saa, kuid madalamal kohal töötamiseks on see hea põhi, mille pealt töökohal juba edasi õppida kitsamat spetsialiteeti,? rääkis Leif. ?Bakalaureuseõpe ei peagi olema kutseharidus.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing