Riigieelarvesse laekus eelmisel aastal kavandatust rohkem raha

Liis Kängsepp 14. jaanuar 2004, 09:46

Riigieelarvesse laekus 2003. aastal 41,245 miljardit krooni ehk 104,28
protsenti kavandatust, teatas rahandusministeerium.

Sellest detsembris laekus 3,699 miljardit krooni ehk 9,4 protsenti.
Makse laekus aasta kokkuvõttes 35,89 miljardit krooni ehk 104,32 protsenti, sellest detsembris 3,252 miljardit krooni ehk 9,5 protsenti.

Tulumaksu laekus eelmise aasta jooksul 6,064 miljardit krooni ehk 117,98 protsenti kavandatust, sellest detsembris 566 miljonit krooni ehk 11 protsenti. Aasta plaan oli juriidilise isiku tulumaksu osas juba juuli
lõpu seisuga ületatud - detsembri lõpuks on maksu laekunud 2,2 miljardit krooni ehk 159 protsenti aastaks kavandatust.

Juriidilise isiku tulumaksu ülelaekumise tingisid ettevõtete poolt väljamakstud dividendidelt makstud tulumaks, mille maht oli oodatust märgavalt suurem, eriti arvestades juriidilise isiku tulumaksu laekumise rohkem kui 80 protsendilist kasvu 2002. aastal.

Füüsilise isiku tulumaksu ülelaekumise põhjuseks oli prognoositust märgatavalt kõrgem tööhõive 2003. aasta II poolaastal, mis kiirendas palgafondi kasvu.
Sotsiaalmaksu laekus aastaga 14,26 miljardit krooni ehk 101,57 protsenti, sellest detsembris laekus 1,441 miljardit krooni ehk 10,3 protsenti. Sotsiaalmaksu ülelaekumise põhjuseks olid sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule soodsad arengud tööjõuturul ja palgafondi kasv.

Käibemaksu laekus aastaga 11,2 miljardit krooni ehk 102,44 protsenti kavandatust, sellest detsembris 854 miljonit krooni ehk 7,8 protsenti. Käibemaksu ülelaekumise põhjuseks oli tagasihoidlik ekspordi kasv, mille tingis madal välisnõudlus.

Kuna impordi kasv oli tugevast sisenõudlusest tulenevalt jätkuvalt kiire, oli tulemuseks rekordiline jooksevkonto puudujääk ning käibemaksu oodatust suurem laekumine. Kuigi 2003. aasta IV kvartalis hakkas ekspordi kasv märgatavalt kiirenema, ei suutnud see siiski piisavalt tasakaalustada impordi kasvu.

Aktsiise laekus aasta lõpuks 4,16 miljardit krooni ehk 101,62 protsenti kavandatust, sellest detsembris laekus 373 miljonit krooni ehk 9,1 protsenti. Sealhulgas laekus detsembri lõpuks alkoholiaktsiisi 97,31 protsenti, sellest detsembris 8,3 protsenti, tubakaaktsiisi 93,51 protsenti, sellest detsembris 8,5 protsenti. Kütuseaktsiisi laekus 107,66 protsenti, sellest detsembris laekus 9,9 protsenti planeeritust. Kütuseaktsiisi ülelaekumise peamiseks põhjuseks oli paranenud maksuadministreerimine ning salakütuste tarbimise hinnanguline vähenemine.

Teiste aktsiiside tagasihoidlikuma laekumise põhjuseks oli aasta lõpul märgatavalt vähenenud nõudlus alkohoolsete jookide ja tubakatoodete järele võrreldes 2002. aastaga.

Mittemaksulisi tulusid laekus aastaga 5,354 miljardit krooni ehk 104,06 protsenti, detsembris laekus 447 miljonit krooni ehk 8,7 protsenti. Mittemaksuliste tulude puhul oli suurim ülelaekumine trahvide puhul. Prognoositust paremini laekusid ka riigiasutuste tulud majandustegevusest ja tulud varadelt.

Seoses uue riigieelarve klassifikaatori kasutuselevõtmisega kajastati ühe suurema muutusena alates 2003. aastast esmakordselt tulude jaotuse all ka toetusi, mis sisaldavad EL eelstruktuurivahenditest laekunud summasid. Aastaga laekus toetusi 1,389 miljardit krooni ehk 73,79 protsenti aastaks kavandatust. 2002. aastal laekus aastaga riigieelarvesse 105,7 protsenti aasta laekumisest.
2003. aasta riigieelarve tulude maht koos lisaeelarvega ja toetustega oli 39,551 miljardit krooni. Kulude maht koos toetustega oli 39,748 miljardit krooni.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing