Euroopa Liit piirab lõhe importi

01. september 2004, 15:45

Euroopa Komisjon kehtestas tehistingimustes kasvatatud importlõhele ajutise kaitsemeetmena tariifikvoodid, teatas majandus- ja kommuunikatsiooniministeerium.

Piirangu eesmärk on ühenduse kalakasvatajate kaitsmine kolmandatest riikidest sisse toodava odava toodangu eest.

Eestis tarbitavast lõhest moodustab ligi 90 protsenti Norrast imporditud lõhe, mistõttu puudutavad Eurooa Liidu kaitsemeetmed otseselt kohalikku tarbijat. Aastatel 2001 ? 2003 on Norra päritolu lõhe import Eestisse suurenenud üle kolme korra ja ulatus mullu 1,4 tuhande tonnini. Ka käesoleva aasta nelja esimese kuu sissevedu näitas tugevat kasvu, moodustades eelmise aasta koguimpordist 63 protsenti.

15. augustist kehtima hakanud tariifikvoodi arvutamisel lähtuti Euroopa Liidu (sh uute liikmesriikide) kolme viimase aasta keskmisest imporditasemest, millele on lisatud viis protsenti kasvava turu jaoks. Kvoodi ammendumisel peab importija tasuma tollideklaratsiooni täitmisel lisatollimaksuna 522 eurot tonni roogitud lõhe ja 722 eurot tonni filee kohta.

Sisseveokvoot on ühine kõigile liikmesriikidele ning see toimib põhimõttel ? ?kes ees, see mees?. Kuna tegemist on uue tariifikvoodiga, siis hakati kvoodi mahtusid jaotama laekunud avalduste põhjal alates 30. augustist. Kuni kvoodi ammendumiseni lisatollimaksu tasuma ei pea, kuid juhul kui kvoodimahtusid on järel alla 25%, võib toll nõuda tagatissumma tasumist eeldatava tollimaksu suuruses.

Ajutise kaitsemeetmena rakendatud tariifikvoodid kehtivad 200 päeva. Selle aja jooksul peavad liikmesriigid langetama otsuse püsivate kaitsemeetmete kehtestamiseks või Euroopa Komisjon lõpetab uurimise. Kaitsemeetmed kehtivad kõigile ühendusevälistele riikidele, kuid tulenevalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) heast praktikast ei rakendata neid arenguriikide puhul.

Eestis lõhet ei kasvatata ja kalakasvatajad on spetsialiseerunud vikerforelli tootmisele, kuid lõhet ja forelli võib vaadelda asenduskaubana. Peale 1. maid Eestis kehtima hakanud 19,9 protsendine dumpinguvastane tollimaks imporditavale forellile tõstis poes müüdava forelli hinda märkimisväärselt. Eesti kalakasvatajad võivad tulevikus tootmise suurendamisega asendada forelli importi Norrast, kuid ei ole suutelised kompenseerima lõhe impordi vähenemist.

Kaitsemeetmete kehtestamist nõudsid Iirimaa ja Ühendatud Kuningriigi kalakasvatajad, kelle poolt esitatud tõendid kinnitasid odava importlõhe negatiivset mõju ühenduse kalakasvatajatele ja nende turuosale. Euroopa Liidu lõhekasvatajad ei suuda konkureerida kolmandate riikide toodanguga ning see ähvardab hävitada ühenduse 500 miljoni eurose aastakäibega ja ligi 10 tuhandele inimesele tööd pakkuva majandusharu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing