Järle endised aktsionärid süüdistavad juhte vassimises

Liis Kängsepp 03. september 2004, 17:35

Neli endist ASi Järle aktsionäri väidavad, et Järle juhid valetasid ettevõtte väärtuse madalaks ja ostsid väikeaktsionäridelt aktsiad odavalt kokku.

Neli aktsionäri on Mihhail Zahharov, Galina Mongo, Larissa Gavrilova ja Svetlana Volk, kirjutab Põhjarannik.

Eile nõudis nelik Ida-Viru maakohtus endise ASi Järle direktori Liidia Keningi ja juhatuse liikme Olga Hintsi ning nõukogu liikme ja pearaamatupidaja Liidi Vihmani vastu algatatud protsessil, et kohus tühistaks ettevõtte aktsiate ostu-müügi tehingud.

Oma hagis väitsid endised ASi Järle aktsionärid, et kostjad panid nad uskuma, nagu oleks aktsiate hind madal, ning seetõttu müüsid nad aktsiad ära.

Hagejad selgitasid, et neid peteti ettevõtte majandusliku seisu osas ning just valeandmeid uskuma jäädes müüsid nad oma aktsiad tegelikust palju madalama hinnaga. Hiljem müüsid kostjad aktsiad ASile Kalev edasi ja said nende eest oluliselt kõrgemat hinda.

Endine ASi Järle töötaja Galina Mongo müüs oma 21 aktsiat 2003. aasta oktoobris pearaamatupidajale Liidi Vihmanile 1500 krooniga tükk. 'Meile selgitati, et ettevõtte majandusseis on nigel. Isegi seepi anti üks tükk kolme kuu peale,' rääkis Mongo. Mingeid dividende ettevõte aktsionäridele ei maksnud.

Seda, et aktsiad mõni kuu hiljem peaaegu hinnaga 12 000 krooni tükk edasi müüakse, ei osanud Mongo uneski ette näha. 'Käis üks pidev vassimine,' rääkis ta. 'Pearaamatupidaja käis mulle pidevalt peale, et müügu ma oma aktsiad maha.'

Kostjad vaidlesid hagile vastu, väites, et aktsiate müügihind kujunes pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena.

Liidia Keningi ei näe aktsiate kokkuostmises ja kallimalt edasimüümises midagi seadusevastast. 'Mina ostsin Zahharovilt 90 aktsiat ja maksin talle viis tuhat krooni aktsia eest,' rääkis Keningi. 'Et ma need aktsiad hiljem kallimalt edasi müüsin, ei kohusta mind Zahharovile ju mingit vaheraha maksma.' Keningi sõnul ulatus ühe aktsia edasimüügi hind üle 11 000 krooni.

Keningi väitis, et kellelegi väikeaktsionäridest tehinguid peale ei surutud ning midagi kriminaalset ehk seadusevastast ASi Järle endiste juhtide toimingutes pole.

Eile algama pidanud kohtulik arutelu lükati edasi, kuna hagejate esindaja jurist Paul Paas taotles tunnistajate kutsumist. Paas ei kommenteerinud hagiavalduse detaile, põhjendades seda asjaoluga, et praegu uurib politsei Järle aktsiate kokkuostmise juhtumit kriminaalmenetluse käigus.

Selles asjas algatatud kriminaalmenetluse raames on kannatanute arv oluliselt suurem kui tsiviilhagiga kohtusse pöördunute hulk, ütles Paas.

Paas selgitas, et ASi Järle aktsiad osteti ettevõtte juhtide poolt kokku nominaalväärtusele lähedase või sellest veidi kõrgema hinnaga. Maakonna suurima kondiitri- ja pagaritoodete tootja aktsia nominaalväärtus oli märgitud 1000 kroonile. 'Hiljem müüsid ettevõtte juhid oma töötajatelt valskusega kokku ostetud aktsiad maha Eesti suurimale kommi- ja ?okolaaditootjale AS Kalev hinnaga ligikaudu 12 000 krooni aktsia eest,' rääkis Paas.

Paas andis mõista, et ettevõtte juhid kasutasid aktsiaid kokku ostes ära oma ametiseisundit, väitsid väikeaktsionäridele ettevõtte väärtuse tegelikust oluliselt madalamaks ning ostsid sel ettekäändel aktsiad oluliselt odavamalt kokku.

Läinud aastal omandas Eesti suurim maiustustetootja AS Kalev Ida-Viru suurima kondiitritoodete tootja ? ASi Järle aktsiad, ostes 12,4 miljoni krooni eest 99,1% ettevõtte aktsiatest.

ASi Järle direktor Liidia Keningi ütles toona Põhjarannikule, et ettevõtte müük oli tingitud sellest, et senistel omanikel ei olnud piisavalt raha investeeringute tegemiseks.

Praegu tegutseb ettevõte edasi AS Kalev Jõhvi Tootmise nime all. Endine Järle tegevjuht Liidia Keningi selles ettevõttes ei tööta. Järle aktsiate kohtuasi jätkub novembri keskel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing