Valitsus esitas oma seisukohad Euroopa suhkrureformi kohta

07. oktoober 2004, 11:02

Valitsus kuulas täna ära põllumajandusministri ettekande Euroopa Komisjoni suhkrusektori reformi kommunikatsiooni kohta ning kiitis need seisukohad heaks.

Komisjoni kommunikatsiooni eesmärk on teavitada üldsust kavandatavast suhkrureformist, selle olulisematest ideedest, selgitada ja põhjendada muutuste möödapääsmatust. Teavitamine on osaks suhkrureformi ettevalmistavast faasist, mille järel esitab komisjon nõukogule määruse eelnõu suhkruturgude ühise korralduse kohta. Seetõttu on kommunikatsiooniarutelu käigus võimalik liikmesriikidel ja teistel huvitatud osapooltel teha ettepanekuid määruse eelnõusse.

Reformiga püütakse viia suhkrusektorit kooskõlla ühise põllumajanduspoliitikaga, mis näeb ette tootmist majanduslikult otstarbekates piirkondades. Lisaks on Euroopa Liit võtnud rahvusvahelisi kohustusi kolmandate riikide abistamiseks, mille tulemusena suureneb järgnevatel aastatel import Euroopa Liitu. Samas nõuab Maailma Kaubandusorganisatsioon turgu moonutavate kaubandusmeetmete, eelkõige eksporditoetuste kaotamist.

Eestis ei kasvatata suhkrupeeti, puudub suhkrutööstus ja suuremahulisi toetusi taotlevad või taotleda soovivad eksportöörid. Seetõttu suhkru hinnalangus ja turugarantiide vähenemine Eestis kahju ei tekita. Eesti toetab komisjoni algatust reformida suhkrusektorit, liikumaks veelgi liberaalsema turukorralduse poole ja soosib reformi mõju hindamist 2008. aastal.

Euroopa komisjon on reformi peamiste eesmärkidena näinud konkurentsi suurendamist, turule orienteerumist ja ülejäägi vältimist Euroopa Liidus. Need eesmärgid loodetakse saavutada piirhinna alandamisega kolmandiku võrra, interventsiooni kaotamise ja referentshinna kasutuselevõtu, kvootide vähendamise ning kvootide ülekandmise võimaluse kaudu. Tootmise vähendamise tõttu väheneb vajadus eksporditoetuste maksmiseks, samuti kaotatakse suhkru kasutustoetus keemiasektoris.

Suhkrureformiga ei ole Eestis ette näha majanduslike kulude teket. Vastupidi, reformi tagajärjel langeb suhkru hulgi- ja jaehind eeldatavalt umbes kolmandiku võrra - ühe kilogrammi puhul16 kroonilt 10,7 kroonini. Eesti tööstuse jaoks on oluline, et kolmandate riikide eelisimpordiõiguste suurendamisel ei laieneks madalamad imporditollid näiteks Ida-Euroopa kolmandate riikide suhkrule ja toodetele, sest see kahjustaks nende konkurentsivõimet Eesti turul.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. November 2009, 00:00
    Otsi:

    Ava täpsem otsing