Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eelmisel aastal jätkusid positiivsed arengud tööturul

Liis Kängsepp 23. veebruar 2006, 13:23

2005. aasta oli erakordselt kiire hõive kasvuga aasta, mis tõi kaasa töötute arvu ning tööpuuduse määra olulise vähenemise, teatas rahandusministeerium.

2005. aastal oli keskmine tööhõive 607 400 inimest, mis on 2004. aastaga võrreldes 11 900 inimest rohkem. Hõivatute arvu kasv toimus teenindussektori tööhõive 4,5-protsendilise kasvu tõttu.

Hõive suurenes kõige enam hotellide ja restoranide majanduses ning kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, vastavalt 36 protsenti ja 17,8 protsenti. Hõive kasvas keskmisest kiiremini ka veonduses ja laonduses, ehituses, energeetikas ning muudel tegevusaladel.

Hõive suurenemine hotellide ja restoranide majanduses on seotud nii majutus- ja toitlustuskohtade lisandumisega kui välisturistide arvu kasvuga ja siseturismi elavnemisega. Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuse hõivet kasvatas hoogne kinnisvarategevus ning kiire areng arvutiteeninduses. Veonduse ja laonduse hõivele avaldas positiivset mõju uute tootmisvõimsuste käikulaskmine, transiidi kasv ning soodsad arengud maanteetranspordi kaubavedude turul. Energeetikasektori tööhõive kasvu taga on suurenenud kodumaine elektritarbimine ja elektrienergia ekspordi kiire kasv.

2005. aastat iseloomustas aktiivne ehitustegevus, mis suurendas tööhõivet nii ehituses (1875 inimese võrra) kui ka mõnedes töötleva tööstuse allharudes, näiteks ehitusmaterjalide tööstuses. Samas hõive töötlevas tööstuses vähenes 2004. aastaga võrreldes 1450 inimese võrra. Negatiivselt mõjutas hõivet ebasoodne ärisituatsioon mõnedes harudes, seda ennekõike tekstiili- ja rõivatööstuses, metallitootmises ja kalatööstuses.

Hõive kasv kaubanduses suurenes 2005. aastal marginaalselt - 0,7 protsenti. Hõivet mõjutas positiivselt uute kaubanduspindade lisandumine, samas jaekaubanduses valitsev tihe konkurents on sundinud paljusid väikekauplusi oma tegevust lõpetama.

2004. aastaga võrreldes vähenes 2005. aastal hõive kõige rohkem primaarsektoris, tervishoius ja finantsvahenduses. Hõive vähenemist primaarsektoris võib seostada ebasoodsa konjunktuuriga põllumajanduses ja kalanduses ning raiemahtude vähenemisega metsamajanduses. Samas hõive vähenemist finantsvahenduses ja sanatooriumides võib seletada kulude kärpimise ja tegevuse efektiivsuse kasvuga.

2005. aastal vähenes tööpuudus järjekindlalt, ulatudes aasta kokkuvõttes 7,9 protsendini. Töötute arv vähenes aasta jooksul keskmiselt 11 450 inimese võrra, mis peamiselt tulenes hõivatute arvu kasvust. Vanuse lõikes vähenes tööpuudusemäär kõikides vanusegruppides, kõige rohkem aga noorte hulgas. Tööpuuduse vähenemisele ja hõive kasvule avaldasid olulist mõju kiire majanduskasv ja aktiivsed tööturumeetmed.

Mitteaktiivsus suurenes 2005. aastal keskmiselt 300 inimese võrra. Märgatavalt suurenes õpingute või haiguse tõttu mitteaktiivsete arv, oluliselt vähenes pensionäride ja heitunute (inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida) hulk. Pensioniea tõttu mitteaktiivsete arv vähenes tänu pensioniea järk-järgulisele tõstmisele, heitunuid mõjutas ilmselt kiire majandusaktiivsuse toel suurenenud töökohtade arv.

Piirkondade lõikes vähenes tööpuuduse määr 2005. aastal suhteliselt ühtlaselt. Tööpuudus suurenes veidi ainult Lääne-Eestis, kus on Eesti kõige madalam tööpuuduse määr 5,7 protsenti. Lääne-Eestis töötute absoluutarv küll veidi vähenes, aga tööpuuduse määr siiski tõusis tänu sellele, et 50-74-aastaste hulgas mitteaktiivsus suurenes.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing