Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Merko Ehituse kahjum 3,5 mln eurot

Romet Kreek 18. august 2011, 00:00

LHV Pank ootas Merkolt 0,3 miljoni euro suurust puhaskasumit 44,3 miljoni eurose käibe juures.

Kahjumi põhjustas 2009./2010. aastal toimunud ehitushindade kiire kasv, mis ületas märgatavalt 2009./2010. aastal hinnapakkumiste koostamisel aluseks võetud prognoose. 30. juuni 2011 seisuga oli kontsernil moodustatud kahjumlike projektide lõpetamiseks vajalike kulude katteks eraldisi kogusummas 4,3 miljonit eurot.

Merko Ehituse juhatuse liikme Alar Laguse sõnul on ehitusturu olukord jätkuvalt pingeline ja kuigi Merko on langustrendist üle saamas, jääb ettevõte majandusaasta lõpuks siiski kahjumisse.

"On objektiivseid põhjusi ja on põhjust ka peeglisse vaadata," ütles Lagus. "Kahjumi peamiseks põhjuseks on sisendhindade jätkuv tõus ning selle kasvudünaamika oluline erinevus projektide eelarvestamisel kasutatud eeldustest, mistõttu korrigeeriti ka lepingute täitmisega seotud kulude prognoose," rääkis Laugus.

Suuremad objektid, kus Merko on kliendi ees lepingulisi kohustusi täites kahjumit saanud, on Loo-Maardu teelõigu ehitus, Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine ja Porkuni kooli ehitus. "Oleme portfelli kasvatades suutnud säilitada oma kvaliteetse inseneride ja objektijuhtide meeskonna ning suured objektid on valmis tehtud või tegemisel. Selle hinnaks on korralik kahjum mitme objekti puhul, kus sisendhindade tõus ületas oluliselt meie prognoosi," sõnas Lagus.

Laguse sõnul kujuneb teine poolaasta esimesest paremaks. "Seoses omavahendite arvel tehtud investeeringute refinantseerimisega pankade poolt ning varude realiseerimisega peaks ettevõtte rahaliste vahendite seis ning likviidsusnäitajad 2011. aasta teisel poolel oluliselt paranema," sõnas Lagus.

Lepinguportfelli kasvu ning rajatiste osakaalu suurenemise tõttu lepingute struktuuris kasvas aastaga kontserni töötajate arv 20,1 protsenti ja oli 30. juuni seisuga 1017 töötajat. Töötajatele makstud 6 kuu brutotöötasu oli 8,06 miljonit eurot, kasvades aastaga 4 protsenti. Tööjõukulud kasvasid töötajate arvu suurenemisest tõttu.

30. juuni seisuga oli tegemata ehituslepingute portfell 219 mln eurot. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuprojekte ning kinnisvarainvesteeringute ehitamisega kaasnevaid töid. 6 kuuga müüdi 24 korterit kogumaksumusega 2,2 mln eurot (käibemaksuta). 30. juuni 2011 seisuga oli varudes müümata 38 valmis korterit kogumaksumusega 2,8 mln eurot ning ehitamisjärgus 597 korterit, mille maksumus bilansipäeva seisuga oli 26,7 mln eurot.

Infrastruktuuri objektide ehituse osakaalu suurenemine 2011. aastal on oluliselt kasvatanud sesoonsuse mõju kontserni kvartaalsetele majandustulemustele (2011. I kvartali müügitulu 26,2 mln eurot võrreldes 48,9 mln euroga II kvartalis). Arendustegevuse tsüklilisuse mõju 2011. aasta II kvartali ja 6 kuu tulemustele oli ebaoluline.

Üldine majanduskeskkonna paranemine on andnud Baltimaade ehitusturule positiivse tõuke, mis on nähtav Eestis ja Leedus, kuid mitte Lätis, kus eeldatavasti jääb ehitusturu põhi siiski 2010. aastasse ning 2011. aasta lõikes on oodata ehitusturul mahtude kasvu.

Tugev globaalne nõudlus on toonud kaasa ehitussektori sisendite kallinemise. Eriti tuntav hinnatõus on toimunud naftasaadusi ja metalle sisaldavate materjalide osas.

Nõudlust jagub. Tugevnev nõudlus Kesk-Euroopa ning Skandinaavia ehitussektoris pakub siinsele tööjõule arvestatavat alternatiivi oma tööjõu müügiks välisriikidesse ning hoiab tööjõukulusid kõrgel. Võrreldes ehitusturu põhjaga 2009. aastal, on ehitushinnad praeguseks kasvanud 30-40%. Hindade suur volatiilsus muudab uute projektide eelarvestamise ja projektide planeeritud kuludega valmisehitamise keeruliseks ning toob endaga kaasa täiendava riski fikseeritud hindadega ehituslepingute täitmisel.

Sisendhindade kiirest kasvust, tellijate lisasoovidest ja tööde alguse edasilükkamistest tingituna on paljud töövõtjad sattunud raskustesse lepingute täitmisel. Aina sagedamini tühistavad tellijad hankekonkursse.

Eratellijate kindlustunne on endiselt madal ning seetõttu huvi uute hoonete/rajatiste ehitamise vastu puudub. Eesti eurole üleminek ei ole oluliselt elavdanud välisinvesteeringute aktiivsust piirkonnas ega avaldanud loodetud positiivset mõju ehitusturule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing