Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ukraina kriis süveneb

20. veebruar 2014, 00:00

Ukraina kriis süveneb – Lvovi oblast teatas, et ei allu enam president Viktor Janukovõtši valitsusele, ning veel vähemalt neljas oblastis võtsid protestijad üle valitsuse ja miilitsa hooneid, vahendas agentuur Bloomberg.

“Võime olla tunnistajaks kodusõja esimesele tunnile,” ütles Poola peaminister Donald Tusk ­eile Poola parlamendis. “Meie ees jätkub riigi hävitamine. Kui meeleavalduste käigus inimesed hukkuvad ja viga saavad, vastutavad võimulolijad. Selles ei ole Kiievis mingit kahtlust,” ütles ta.

Janukovõtš saatis teisipäeval miilitsa eriüksused meeleavaldajate vastu, et vastasseisule jõuga lõpp teha. Vähemalt 26 inimest on kokkupõrgetes surma saanud, vigastatuid on sadu.

Ukraina armee on teatanud, et ei plaani sõdureid meeleavaldajate vastu saata. Küll aga tugevdati järelevalvet relvaladudes. Protestijate kätte on sattunud üle 1500 relva ja hulgaliselt laskemoona.

Euroopa Liit jõudnud üksmeelele. Euroopa Liit astub samme Ukraina mõjukaimate tippametnike välismaal asuvate varade külmutamiseks. Isegi need ELi liikmed, kes olid alguses sanktsioonide suhtes vastumeelsed, on nüüd Ukrainast tuleva telepildi mõjul meelt muutnud.

“On terve rida sanktsioone, mida saab rakendada, sealhulgas üksikisikute vastu,” ütles Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius enne Prantsusmaa ja Saksamaa valitsusliikmete kohtumist Pariisis. Prantsusmaa president Francois Hollande ütles, et EL peab karistusmeetmeid rakendama võimalikult kiiresti. Kohtumisel Hollande’iga toetas sanktsioonide kehtestamist ka Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Täna tulevad kokku ELi välisministrid, et kaaluda kõikvõimalikke abinõusid, sealhulgas sanktsioone, ütles ELi välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton. USA asepresident Joe Biden helistas Viktor ­Janukovõtšile, et väljendada sügavat muret riigis toimuva pärast ja manitseda valitsust olukorda leevendust tooma.

Venemaa süüdistab vägivalla ägenemises ekstremiste ja radikaalseid elemente, ütles president Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov. Tema sõnul oli Putinil teisipäeva õhtul Janukovõtšiga telefonivestlus, kuid mingit nõu, kuidas toimida, ta Peskovi väitel ei andnud.

Venemaa paneb vastutuse ELile. Venemaa välisministeerium süüdistas vägivallas Ukraina opositsiooni ja lääneriikide poliitikuid oma vaikiva heakskiiduga. ELi valitsused keelduvad tunnistamast, et kogu vastutus radikaalsete meetmete eest lasub opositsioonil, teatas ministeerium oma veebilehel.

Esmaspäeval teatas Venemaa, et jätkab kahe miljardi dollari ulatuses Ukraina võlakirjade ostmist. Frankfurdis asuva Union Investment Privat­fondsi haldur Dmitri Barinov teatas seepeale, et Venemaa raha ei ole lahendus. “Olukord on kontrolli alt väljas. Kardan, et tuleb veel verevalamist.”

Vägivallalaine on levinud Kiievist kaugemalegi. Protestijad ründasid miilitsa peakorterit Ternopilis ja Ivano-Frankivskis, mis mõlemad asuvad Ukraina lääneosas. Lutskis pandi põlema võimuparteide kontorid. Kiievis on seisatud metroo, seatud teedele kontrollpunktid ja võetud maha opositsiooni telekanal TV5. Koolid ja lasteaiad Kiievi südalinnas olid eile suletud.

Ukraina opositsioon tahab tagasi pöörata muudatused Ukraina konstitutsioonis, mis tugevdasid president Viktor Janukovõtši võimu, ning arendada tihedamaid sidemeid Euroopa Liiduga.

  • Majandus rapub

Ukraina võlakirjade ja aktsiate hinnad reageerisid kodusõja kaosele järsu langusega. Juunis maksmisele tulevate valitsusvõlakirjade tootlus hüppas 34,27%-le, 2023. aastal maksmisele tulevate võlakirjade tootlus 11,45%-le. Börsil kukkusid aktsiate hinnad päeva sees üle 4%.

Ukraina võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind kerkis kõrgeimale tasemele 2009. aasta juulist. Grivna nõrgenes 1% võrra, ligi 9 grivnale dollari eest.

Euroopa Investeerimispank peatas reaktsioonina meeleavaldajate vastu kasutatud vägivallale investeerimisprojektide rahastamise Ukrainas.

Jaanuari lõpus alandas reitinguagentuur S&P Ukraina reitingu tasemele CCC+, mis on seitse pügalat allpool investeerimisjärgu reitingut.

Barinov prognoosib, et reiting alaneb veelgi, kui olukord lahenema ei hakka.

“Surve grivnale kasvab ja üsna varsti võib hakata pankadest massiline raha väljavõtmine,” ütles Barinov.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. February 2014, 19:26
Otsi:

Ava täpsem otsing