Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ligi: Eestil euroraha kasutamisel väljumisstrateegia

26. veebruar 2014, 00:00

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eestil Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil n-ö väljumisstrateegia, kuna on teada, et riigi jõukuse kasvades ELi toetus väheneb. Peaminister Andrus Ansip ütles, et euroraha kasutamise peamine tingimus on, et see peab panustama Eesti konkurentsivõime kasvu.

Nii püütakse vältida investeeringuid, mis tekitaks tulevikus jooksvaid kulutusi, keskendudes investeeringutele, mis tagavad majanduse arengu pikemas perspektiivis.

“Et me ei võtaks probleeme ühekordse rahaga, vaid lahendaksime neid,” selgitas Ligi valitsuse erakorralisele istungile järgnenud pressikonverentsil. “Eelmisel perioodil me ei olnud sama targad raha kulutamisel.”

Praegu on Eesti SKP Ligi sõnul 71% ELi keskmisest (aastal 2004 võrdluseks 58%), toetuste vähenemise piir on 75%.

Veel läbirääkimisi. Valitsus kinnitas eile plaani ELi järgmise eelarveperioodi struktuurivahendite kasutamiseks, mis tuleb nüüd lõplikuks kinnitamiseks veel Euroopa Komisjoniga läbi rääkida.

Kokku saab Eesti ELi struktuurivahenditest 5,9 miljardit eurot, võrreldes 4,6 miljardi euroga eelmisel eelarveperioodil. Sellele võib veel lisanduda raha Rail Balticu jaoks ja ka Eesti ja Läti vahelise kõrgepingeliini ehituseks, rääkis Andrus Ansip.

Komisjoniga läheb läbirääkimisele nii raha kasutusotstarve kui ka edu mõõtmise indikaatorid. Ansip avaldas lootust, et läbirääkimised Euroopa Komisjoniga saavad läbi võimalikult kiiresti. Siis saaks hakata uue perioodi raha kasutama.

Ansipi sõnul on euroraha kasutuse peamine tingimus, et see peab panustama Eesti konkurentsivõime kasvu. “Kui siiani oleme euroraha toel korda saanud suure osa riigi taristust – teed, hooned, torud –, siis nüüd on keskmes tark majanduskasv ning inimeste heaolu ja konkurentsivõime tõstmine tööturul osalemiseks,” ütles Ansip.

Liigendatult läheb kõige suurem osa uue eelarve rahast ehk 965 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluspoliitika toetamiseks. “Et eesmärk ongi Eesti konkurentsivõime kasv, siis see valdkond peabki ka rahasummade mõttes prioriteetne olema,” ütles Ansip.

Majandusminister Juhan Partsi sõnul on uue perioodi “poliitika nihe” kaasa aidata majanduse kvalitatiivsetele struktuursetele muutustele, mis looks majanduses eeldused kõrgemapalgaliste töökohtade osakaalu kasvuks.

E-ühiskonna heaks. Eelmisest perioodist kolm korda rohkem suunatakse ELi toetusi seekord e-ühiskonna arendusse, mis hõlmab ka investeeringud baasinfrastruktuuri. Jätkub ka korterelamute renoveerimine ELi toel.

Haridusminister Jaak Aaviksoo tsiteeris president Toomas Hendrik Ilvese aastapäevakõnet, et õpetajate väikeste palkade ja haridusreformi vastu sõdimisel on tagajärjed ning rõhutas, et haridus­reform on paratamatu ja pöördumatu. “Osa reformi toimimise garantiist on ka ELi toetus,” ütles ­Aaviksoo. “Õppida tuleb seda, mida on vaja.”

  • Seitsme aasta kulukava põhimõtted

Majandusministeerium investeerib ettevõtlusse ja teadusarendusse järgneva seitsme aastaga ligi 400 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha.
Eesmärgid ettevõtluse arendamisel on aidata kaasa uute ärimudelite ja innovatsiooni arengule, kõrgemapalgaliste töökohtade loomisele ning teadus-arendustegevusele.

Tähtis teede remont. Transpordis, kuhu investeeritakse Euroopa Liidu struktuurifondidest 447 miljonit eurot, on esikohal teede seisukorra parandamine, liiklusohutuse parandamine, eri transpordiliikide parem ühendatus ja reisirongiliikluse atraktiivsuse tõstmine.
Infoühiskonna arendamiseks on uuel perioodil varasemaga võrreldes ligi kolm korda suurem eelarve, kokku 182 miljonit eurot.

Panus e-teenuste levikule. Lisaks ­uute e-lahenduste loomisele on kavas uuendada olemasolevaid lahendusi, arendada ülikiire interneti baasvõrk ja luua ühtsed kvaliteedinõuded avalikele e-teenustele. Rahvusvahelisel tasandil on riigi eesmärk arendada IT-koostööd teiste ­Euroopa Liidu riikidega, et e-lahendusi oleks võimalik kasutada piiriüleselt.
Energeetikas jaguneb struktuurifondiraha 232 miljonit ­eurot suuresti kahe valdkonna vahel: korterelamute renoveerimine ja kaugküttereform maapiirkonnas.

 

Mis on mis

  • Toetusi 4,5 miljardit rohkem kui sissemakset

Aastail 2014–2020 on Eestil Euroopa Liidu toetust kõigist fondidest ning põllumajanduse otsetoetustega kokku 5,9 miljardit eurot, mis on 907 miljonit eurot rohkem kui aastail 2007–2013. Näiteks struktuuri- ja investeerimisfondide toetus suureneb eelmise perioodiga võrreldes 161 miljoni võrra.
Eesti maksab Euroopa Liidu eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot. Seega saab Eesti järgmisel seitsmel aastal liidu eelarvest 4,5 miljardit rohkem, kui sinna ise sisse maksab.
3,5 miljardit eurot kogusummast on struktuuritoetus, mis suunatakse kuue prioriteedi – haridus, majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia – arendamisse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. February 2014, 20:00
Otsi:

Ava täpsem otsing