Ettevõtted statistikaameti aruannetega hädas

23. juuli 2014, 00:00

Tippjuhid ja raamatupidajad peavad statistika­ameti nõutavate aruannete juures probleemideks nende rohkust, sisu ja elektroonilise ­eSTATi tehnilisi hädasid.

Tallink Grupp peab sel aastal statistikaametile esitama 70 aruannet, nende seas infot palkade, finantsnäitajate ja keskkonnakaitsekulutuste kohta. Ettevõtte finantsdirektori Janek Stalmeisteri sõnul on seda liiga palju. “Aruandeid on väga palju ja need on kohati väga spetsiifilised ega ühti kuidagi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite alusel üles ehitatud raamatupidamisega. Seega tuleb statistikaametile esitatavate aruannete jaoks teha väga palju lisatööd, mis nõuab paratamatult täiendavat ressurssi ja tekitab lisakulusid,” kommenteeris ta olukorda.

Aruandeid peab koormaks ka EMT avalike suhete juht Kaja Sepp. “Kahtlemata on statistikat vaja, kuid praegu tuleb kahjuks tõdeda, et erinevate aruannete esitamine on muutunud arvestatavaks koormuseks. Usume, et vajalike andmete kogumist saaks korraldada efektiivsemalt ja ettevõtjate jaoks vähem töömahukalt,” ütles ta.

Statoil Fuel and Retaili finantsdirektori Paavo Siimanni väitel on lihtsaid aruandeid ja raskeid aruandeid. Siimanni sõnul võiks statistikaamet ettevõtetele teada anda, milleks statistikat täpsemalt kasutatakse. “Kui ettevõtja teab, milliste riigi- või tegevusala juhtimist puudutavate otsuste langetamisel seda infot kasutatakse, on pühendumus aruandeid täita kindlasti suurem,” arvas ta.

Efektiivsemaks võiks Siimanni sõnul muuta ka statistikaameti info avaldamist, sest tihtipeale on koostatud info vananenud ja ettevõtjale sellest enam kasu pole.

Raamatupidajatel ka häid sõnu. Mõni ettevõte on siiski positiivsem ja kiidab statistikaameti viimaste aastate arengut.

Neste Eesti pearaamatupidaja Ene Pungase väitel on aruannete arv aastatega vähenenud ja tehniline tase tõusnud. “Eelmise perioodi võrdlusandmed on juba eSTATi vormil olemas ja näiteks aruandesse EKOMAR kopeeritakse näitajad aastaaruandest,” ütles ta. “Kokku on aastas aruandeid küll 58, kuid kaks on igakuised, kuhu tuleb sisestada ­ainult kaks arvu, seega on ajakulu minimaalne.”

Pungase sõnul on Neste loonud ka ettevõttesisesed aruanded, mis lihtsustavad vajalike arvude leidmist.

Samas on Pungase arvates jäänud mõni takistus, mis segab aruannete esitamist. “Tihti pole võimalik eSTATi keskkonda siseneda või on see aeglane ning seetõttu on ajakulu suurem,” ütles Neste pearaamatupidaja.

Eesti suurima käibega ettevõtte Ericsson Eesti pearaamatupidaja Ülle Ikart leidis, et kõige suurem ajakulu tuleb aruannete sisust, mitte hulgast. “Osa infot nõutakse topelt erinevatel vormidel ja neid on aeganõudev täita,” ütles Ikart. Aruannete arvu  üle ta ei kurtnud. “Need tulevad ilmselt Eesti riigi vajadustest,” lausus ta.

Statistikaamet püüab olla ettevõtjasõbralik. Statistikaameti peadirektori Andres Oopkaupi sõnul vahendab statistikaamet riigiasutuste soove. Aruannete arv sõltub seega asutuste nõudmistest. “See ei tule meie enda peast, vaid sellest, mida ministeeriumid soovivad,” ütles Oopkaup.

Oopkaupi väitel töötatakse põhimõttel, et ettevõtjate käest üritatakse küsida võimalikult vähe ja võtta võimalikult palju andmeid registritest, mis juba olemas on. Praegu kasutatakse 40% aruannete puhul registriandmeid.

“Samas pole võimalik kõiki numbreid küsimata saada,” märkis Oopkaup. “Näiteks soovitakse teada, kui paljud inimesed teatud ettevõttes internetti kasutavad. Seda on võimatu küsimata teada.”

Oopkaup avaldas lootust, et tulevikus väheneb ettevõtjatelt nõutud aruannete arv veel. “Teeme maksuametiga koostööd, et kaotada ettevõtja jaoks ära palgaaruannete esitamine. Samuti näiteks energiaaruanded, mille jaoks vajaminevaid andmeid tahaksime tulevikus küsida Eleringilt, mitte ettevõtjalt,” ütles ta.

Keskkonna eSTAT probleemidest on peadirektor teadlik ja selle arendamiseks tehakse tema väitel jõupingutusi. “Oleme ükshaaval lülitanud erinevaid mooduleid välja, et leida probleem, mis ­eSTATi nii aeglaseks teeb,” sõnas Oopkaup.

Ettevõtetel endal süüd. Küsimusele, kas statistikat saaks kiiremini avaldada, vastab Oopkaup, et probleem on aruannete hilises esitamises. “Kui ühes sektoris ei esita isegi ainult üks suure osatähtsusega firma oma aruandeid, ei saa me statistikat valmis teha. Ma garanteerin, et kui kõik teeks seda tähtajaks, valmiks näiteks aastaaruannete põhine statistika kahe kuuga,” ütles ta.

Samuti ei tea paljud, et kinnitamata aruannetest statistikaamet numbreid võtta ei saa. “Selleks, et me saaks registrite andmeid kasutada, peavad firma juhatuse liikmed aruanded kinnitama,” sõnas Oopkaup.

Tulevikus plaanitakse arendada ka keskkond, kus firmajuhid saavad vaevata leida vajalikku statistikat ja võrrelda seda oma ettevõttega. “See muudaks numbrid elavaks ja annaks ettevõtjatele statistikaaruannete esitamisele ka mõtte,” arvas Oopkaup. Tema meelest oleks see ka Eesti majandusele positiivne – ettevõtjad hakkaksid otsima teiste firmade näitel kohti, kus nad saaks efektiivsemalt tegutseda.

Statistikaameti ambitsioone takistab raha. “Meil pole piisavalt raha, et asju täielikult ümber teha. Kui meil oleks rohkem investeeringute raha, siis me suudaks paremaid IT-süsteeme välja töötada,” ütles Oopkaup.

Praegu püsib lootus, et varsti saadakse majandusministeeriumilt eelarvesse raha juurde. Lisaks rahasüstile võiks riik Oopkaupi meelest panustada ettevõtjate ühise raamatupidamisplatvormi loomisse, mis teeks lihtsamaks nii statistikaameti kui ka ettevõtjate töö.

Paljude meelest on aruanded koormaks, aga leidub ka ettevõtteid, kes neid praktiliselt esitama ei peagi.  Näiteks Baltic International Trading OÜ-lt on 2014. aastaks nõutud ainult üheksa aruannet, kuigi ettevõte on käibelt Eesti suurimate hulgas. Teises ääres on HKScan Eesti, kes peab esitama üle 100 aruande.

Enamik Eestis käibelt tipus olevaid firmasid peab täitma umbes 50–70 aruannet.

Ettevõtetelt, kes aruandeid tähtajaks ei esita, on statistikaametil õigus nõuda sunniraha, kuid Andres Oopkaupi sõnul seda praegu ei tehta. “Enne peame ära lahendama eSTATi probleemid,” sõnas ta.

 

Mis on mis

  • Millised ettevõtted aruandeid esitavad?

Üle 50 töötajaga ettevõtted.
Oma tegevusvaldkonnas suure osatähtsusega ettevõtted.
Igas majandussektoris teatud kriteeriume täitvad ettevõtted (nt põllumajanduses maa-ala järgi).
Arvuti genereeritud juhuslikku valimisse sattunud ettevõtted.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. July 2014, 20:45
Otsi:

Ava täpsem otsing