Lõpetame mõttetud konkursid riigifirmades

07. oktoober 2014, 15:40
Aivar Hundimägi
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141007/OPINION/141009748/AR/0/AR-141009748.jpg

Poliitikud ei ole julgenud avalikkusele rääkida Eesti Energia Sandor Liive väljavahetamise tegelikest põhjustest, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

Viimastel kuudel on lõppenud kolme olulise riigifirma juhi konkursid. Tallinna Sadamas ja Eleringis jätkavad senised juhid. Eesti Energia juhtkonnas otsustati teha muudatus. Nende kolme riigifirma juhi konkursi korraldamine on mõttetu aja ja raha kulutamine.

Pealegi on need konkursid olnud seniste juhtide ja ka kandideerijate suhtes ebaõiglased ning devalveerivad avalikke konkursse ja riiki tööandajana. Konkurss peaks toimuma siis, kui omanik pole senise juhiga rahul või soovib juht ise ettevõttest ära minna. 

Riigifirmade juhatuse liikmete leidmise avaliku otsinguga lepingu tähtaja lõppemisel otsustas Reformierakonna ja IRLi valitsusliit. Sama põhimõtet on pidanud õigeks praegune valitsus. Kuigi riigifirma juhtide konkursside korraldamine on saanud laiapõhjalise poliitilise toetuse, on poliitikud nende korraldamise vajalikkuse põhjendamisega jänni jäänud. See viitab, et tegelikest põhjustest ei soovita kõnelda.

"Avalik konkurss annab teada, et aeg-ajalt toimub värskendusi ja kui juhatus on oma tööga hästi hakkama saanud, siis ta jätkab. Konkursi tulemusi vaadatakse konkursile tulnud inimeste pealt ja nende nägemuse pealt, mitte ei otsustata ette ära," on ERRile põhjendanud Reformierakonna väejuht Kristen Michal.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev on pidanud oluliseks alternatiivide olemasolu, et võidaks alati parim. Sarnase põhjenduse on nimetanud ka rahandusminister Jürgen Ligi. „Tegelikult kuulub hea tava juurde aeg-ajalt alternatiivide testimine ja konkursi välja kuulutamine. /---/ See, kui otsitakse parimat, on ju iseenesest avatuse tunnus,“ kommenteeris Ligi Eesti Energia juhi konkursi tulemuste selgumise järel.

Tegelikult on Eesti Energia juhi valik hea näide, et Ligi rõhutatud avatuse printsiipi ei järgita. Sandor Liive suhtes oleks olnud ausam ja avatum, kui nõukogu oleks talle andnud enne konkurssi mõista, et energiafirma juhtkonnas soovitakse muutusi. Praegu käituti pikka aega Eesti Energiat juhtinud Liivega ebaviisakalt. Teda julgustati konkursil osalema, kuid tegelikult oli soov ta välja vahetada. Selline pimesikumäng ei tee otsustajatele au ning erasektoris seda reeglina ei kohta.

Ligi määris Liivele mett mokale

Aprillis teatas Jürgen Ligi „Aktuaalses kaameras“, et konkurss Eesti Energia juhatuse ametikohtadele korraldatakse lihtsalt selle pärast, et poliitilise kokkuleppe järgi peab riigifirma juhtkonna volituste lõppemisel seda tegema. Ligi kinnitas toona, et plaan konkurss korraldada ei ole kuidagi seotud sellega, nagu ei oldaks praeguse Eesti Energia juhtkonnaga rahul. "Siin ei ole midagi isiklikku ega seotud firma käekäiguga," toonitas minister ja kinnitas, et Eesti Energiat on hästi juhitud ja etteheidetega on Sandor Liivele seni liiga tehtud.

Seega põhjendas Eesti Energia üldkoosolek rahandusministri isikus konkurssi pelgalt formaalsusega. Kui omaniku esindaja annab juhi tööle kiitva hinnangu ja juht soovib ametis jätkata, siis on ka loomulik, et ta sellel formaalsel konkursil osaleb. Nüüdseks on aga selgunud, et tegelikult ei oldud poliitringkondades Liivega rahul.

Valitsuse soov tuua juhtkonda muutusi on mõistetav, sest koalitsioonilepingusse kirjutati sisse Eesti Energiat puudutavad punktid, millega Liive ja ka osa energiafirma eelmisest nõukogust päri polnud. Liivel on olnud ka ebaõnnestumisi. Näiteks pole õnnestunud uue õlitehase käivitamine. Selle investeeringuga seotud riskide tõttu kärpis reitinguagentuur Moodys aasta alguses Eesti Energia krediidireitingut. Tundub, et plaanipäraselt ei lähe Eesti Energia USA investeering. Samas Jordaanias jõuti eelmisel nädalal oluliste lepingute sõlmimiseni.

Mahavisatud aeg ja raha

Minu kriitika pole suunatud mitte otsuse vastu vahetada välja Eesti Energia juht. Ma olen kriitiline selles osas, et poliitikud ei julge avalikkusele rääkida vahetuse tegelikest põhjustest. Näiteks ei pidanud paika Michali, Vassiljevi ja Ligi eespool tsiteeritud argument, et konkursi eesmärk on valida kandideerijate hulgast parim. Tegelikult ei valitud uut Eesti Energia juhti nende hulgast, kes oma CV suhteliselt lühikese tähtaja jooksul ära saatsid. Hando Sutter leiti sihtotsinguga.

Kulisside taga niite tõmbavate poliitikute ning Eesti Energia nõukogu liikmete poolt oleks olnud viisakas anda Liivele teada, et sõltumata konkursile laekunud kandidaatidest tal jätkamise võimalust ei ole. Samuti oleks juhi vahetamise otsust tulnud paremini põhjendada. Kahjuks ei julge otsustajad muutuste soovi välja öelda ning seetõttu kõlasid ka Eesti Energia juhi vahetuse põhjendused halenaljakalt.

Riigifirmade juhtide konkursside mõttetust näitavad ka Tallinna Sadam ja Elering. Mõlema ettevõtte juhtidena jätkavad samad inimesed. Tallinna Sadama puhul oli tragikoomiline, et mõned päevad pärast seniste juhtide parimateks tunnistamist väljendas majandusminister Urve Palo telekaamerate ees oma pettumust Tallinna Sadama senise juhtkonna tegevuse osas praamihankega seoses. Palo ütles otse, et sadama juhatus ei saanud oma tööga hakkama.

Jätkates samade juhtidega on Eleringi ja Tallinna Sadama konkursi korraldamiseks kulutatud raha ja aeg maha visatud. Kui juhtide senisele tegevusele pole omanikul etteheiteid, siis on ka naiivne loota, et konkurss tuleb esinduslik. Tegemist on ametikohtadega, kuhu tipptegijad ei tule lihtsalt proovimise või enda näitamise eesmärgil. Mõistlikum oleks selline käitumine, et konkursid ja sihtotsing korraldatakse siis, kui tõesti on uut juhti vaja.

Poliitikute otsus, et kindla aja järel peab toimuma avalik konkurss, ei ole avatuse märk. See on korporatiivsuse märk, mis räägib võimulolijate soovist hoida riigifirmade juhid lühikese keti otsas. Riigifirmade juhid teavad, et neil ei ole kasulik minna näiteks Kristen Michali või parteilastest nõukogu liikmetega vastuollu, sest siis ei pruugi nad enam järgmist konkurssi võita. Kahjuks ei ole meil aga teada, milliseid huvigruppe võimuerakondade tagatubades teraselt kuulatakse, sest erakondade rahastamises on endiselt palju hämarat. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. October 2014, 15:40
Otsi:

Ava täpsem otsing