Hääbuv turg peletab Eestist väliskapitali

17. november 2014, 00:01
Ranno Tingas
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141117/OPINION/141119823/AR/0/AR-141119823.jpg

Välisinvestorite põgenemine Eestist ei ole hirm, vaid karm tegelikkus, kirjutab Ernst & Young Baltic ASi partner ja juhatuse liige Ranno Tingas.

Ettevõtlusest kui riigi majandusliku edukuse alustalast räägitakse Eestis üha rohkem, millest on olnud palju kasu – seda peegeldab kasvav ettevõtlusega tegelevate inimeste hulk rahvastikust. Oma osa oli selles ka masu sundolukorras, mis suunas paljusid töö kaotanud inimesi ettevõtlusesse, kuid ka riskijulgus ja tegutsemistahe on kasvanud. Rahvastiku loenduse põhjal koguni kaks korda.

Laiemalt vaadates ei ole Eestis asjad siiski hästi. Probleem ei ole mitte Eesti ettevõtjate tasemes, vaid mitmetes väliskeskkonna mõjudes, mida ettevõtjad ise muuta ei saa, pinguta, palju tahad. Mõnes valdkonnas saame kõik koos aga päris palju ära teha, et olla ühiselt edukamad. Ettevõtlikkus on selle peamine eeltingimus. Koostöömeel aitab kaasa.

Kahanev rahvaarv (ning vananev elanikkond) on Eesti kõige teravam probleem, millest ülejäänud hädad alguse saavad. Ükski investor ei taha investeerida turule, mis kahaneb. Eriti välisinvestor. Kui tead, et täna on kümme poodi, aga homme on sobiv arv kuus ning ülehomme üks, ei ole see ahvatlev perspektiiv. Eriti seetõttu, et maailmas on väga palju riike ja kohti, kus trend on vastupidine. Maailma rahvaarv ju kasvab, mitte ei kahane nagu Eestis, Euroopas ja arenenud lääneriikides. Kasumi kõrval eeldavad investorid ja ettevõtjad, et kasvaks ka turuväärtus, ja mitte vähe. Eesti seda hetkel pakkuda ei suuda.

Tallinn on parem kui Riia

Välisinvestorite põgenemine Eestist ei ole hirm, vaid karm tegelikkus. Meile meeldib mõelda, et rahvuslik kapital võtab tagasi selle, mis meile kuulub, kuid kas tõesti annavad välismaalased heal meelel ära midagi, mis on väga väärtuslik? Vaevalt. Justkui odavalt Eesti ettevõtjatele tagasi antud meie kunagised kroonijuveelid on tundunud neile perspektiivitud. Perspektiivituks peavad nad ka Eestit kui riiki, kuid kas meie saame, tahame ja suudame sellega leppida? Mitte mingil juhul! Meie võimalus on seda negatiivset trendi muuta.

Kindlasti on kapitalil rahvus ning Eesti ettevõtjate indu tõsta taas au sisse eesti rahvuslik lennukompanii, tuleb vaid tunnustada. Kuid sedagi võimalust ei ole meile kätte mänginud mitte karmis rahvusvahelises turuheitluses saavutatud võit, vaid selge allajäämine.

Eesti on väljastpoolt vaadates nagu ääremaa talu, kus pensionärina ehk elada saab, aga mitte rohkem. Igal aastal jääb mõni talu tühjaks ja paremal juhul saab kunagi kellegi suvemajaks, kelle ajud alalisest töörügamisest kesksuvel paar nädalat kodust keskkonnavahetust vajavad.

Kõlab ehk liiga rahvuslikult, kuid loomulikult peavad Tallinnas olema paremad lennuühendused kui on Riias. Logistika on esimene võti, mis kasvava rahvaarvu (ja turu) kõrval ettevõtlust kohale meelitab.

Indrek Neivelt märkis viimati ERRi portaalis avaldatud arvamusloos, et kapital liigub sinna, kus on tarbijad või tublid ja targad inimesed. Eestisse on tarbijaid iseenesestmõistetavalt väga juurde vaja. Nende puudus on meil meeletu. Tublisid ja tarku inimesi veel on, kuid eriti noorema põlvkonna tublid ja targad inimesed liiguvad sinna, kus elavad tarbijad – Londonisse, New Yorki ja vaikselt ka Aasiasse.

Meil on sama ilus kui Alaskal

Eesti elukeskkond on veetlev, kuid veetlev elukeskkond on ka Alaskal. Sellest ei piisa, kuna tsivilisatsiooni hüvedest me loobuda ei taha/ei suuda/ei oska. Nende pakkumiseks on vaja kriitilist arvu inimesi, kes omavahel kaupu ja teenuseid vahetavad. Siin, Eestis. Mitte ainult Tallinnas ja Harjumaal, vaid ka Võrus ja Hiiumaal.

Tugev kohalik ärikeskkond loob head eeldused ka rahvusvaheliseks läbilöögiks. TransferWise ja CrabCAD on ilmekad näited. Ettevõtjaks ei sünnita, vaid saadakse. Meil on teisigi rahvusvahelise haardega eesti ettevõtjad, kes on endas ettevõtlikkuse pisiku avastanud pigem juhuslikult, töö käigus. Me peame lihtsalt olema avatumad ning valmis pingutama. Julgema minna ja vallutada.

Kui Eesti demograafiliste probleemidega tegeleb, saame neist pikemas perspektiivis ehk võitu. Heaolu suurendamiseks on vajalik kogu ühiskonna kirg selle saavutmiseks – läbi töö ja töökuse. 

Alati ei ole ettevõtja olemine kerge, eriti kui keskkond seda ei soosi. Peame tegutsema vaatamata Venemaa sanktsioonidele, Ukraina sõjale, epideemiale Aafrikas, majanduslikule stagnatsioonile Euroopas ja Soome majanduse madalaseisusule. Särasilmselt ja kirglikult. See ei olegi nii lihtne.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. November 2014, 06:43
Otsi:

Ava täpsem otsing