Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas kohus või vahekohus?

29. november 2014, 11:00
Leon Glikman
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141129/OPINION/141119596/AR/0/AR-141119596.jpg

Vahekohtukokkuleppe sõlmimine on riskantne samm, samas on sel rida eeliseid: kiirus ja konfidentsiaalsus näiteks, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.

Keskmise keerukusega tsiviilasja menetlus vältab maakohtus heal juhul aasta, millele lisandub umbes kuus kuud protsessimist kõrgema astme kohtutes. Krõbedate riigilõivude ja kohtuasjade venimise tõttu on ettevõtjad hakanud otsima tsiviilvaidluste lahendamiseks muid alternatiive, mille seas on klassikaline vahekohtumenetlus.

Vahekohtukokkuleppe sõlmimine on riskantne samm, kuna enese arbitraažimenetlusele allutamisega võõrandatakse põhiseaduslik kohtusse pöördumise õigus. Samas on vahekohtul rida eeliseid, näiteks kiirus,  konfidentsiaalsus, võimalus kaasarääkida vahekohtu koosseisu komplekteerimisel, väiksem formaliseeritus ja selle kaudu suurem võimalus kujundada menetluse käiku mõlemale poolele vastuvõetava lahendi saavutamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vahekohtu sätted on kaasaegsed ja võimaldavad vahekohtul pöörduda tsiviilkohtu poole abi saamiseks tõendite kogumisel ja hagi tagamisel.

Vahekohtumenetluse üheks suurimaks puuduseks, aga ka eeliseks on kaebeõiguse piirang. Kuna otsust teevad inimesed, siis nad paratamatult vahel eksivad, mistõttu igasse otsusesse on vea võimalus sisseprogrammeeritud. Kui tsiviilkohtu otsus on vaidlustatav kahes järgnevas kohtuastmes, siis vahekohtuotsuse tühistamise alused on üliahtad, piirdudes avaliku korra ja heade kommete vastasuse või ebaausa menetlusega. Riskide maandamiseks soovitaksin võimalusel vahekohtu eesistujaks valida elukutseline kohtunik.

Vahekohtud võivad olla kas institutsionaalsed või ad hoc meetodil poolte poolt moodustatavad. Eestis tegutsevaks alaliseks vahekohtuks on kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohus, mis ei tähenda, et siin ei saaks pidada vahekohtuvaidlusi muude rahvusvaheliste vahekohtute egiidi all. Reeglina ei soovi lepingupool end vastaspoole riigi kohtule allutada, mistõttu on tavapärane kokkulepe lahendada vaidlused kolmanda riigi vahekohtus.

Euroopa Liidu riikide tsiviilkohtute lahendid on vastastikku tunnustatavad. Kohtuotsused kuuluvad tunnustamisele ka neis riikides, kellega on Eesti sõlminud õigusabilepingud, nagu näiteks Venemaa ja Ukraina. Enamiku maailma riikidega Eestil õigusabilepingud puuduvad, millisel juhul tuleb hagejal täidetava otsuse saamiseks kas nõustuda tehingu vastaspoole kohtualluvusega või sõlmida vahekohtukokkuleppe. Valdav enamik maailma riikidest on 1958 New Yorgi välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni liikmed. Kui siseriiklik kohtuotsus on automaatselt täidetav, siis välisriigi vahekohtu otsuse täitmisele pööramiseks tuleb läbida mittesisuline tunnustamise ja täitmise menetlus.

Seega, küsimusele, kas kohus või vahekohus on võimalik vastata üksnes konkreetse kaasuse põhiselt. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. November 2014, 10:03
Otsi:

Ava täpsem otsing