Pangad kolivad kontorist kliendi mobiili

03. detsember 2014, 00:01
DNB Panga tootearenduse ja turunduse osakonna juht Maris Heinaru.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141203/OPINION/141129659/AR/0/AR-141129659.jpg

Virtuaalse panganduse areng toob kaasa väiksema vajaduse pangakontorite järele, sest inimesed saavad vähimagi pingutuseta oma rahaasju ise ajada, tõdeb DNB Panga tootearenduse ja turunduse osakonna juht Maris Heinaru.

Pangakontor kujunebki edaspidi arvatavasti kohaks, kus inimesed ootavad vaid ülipersonaalset teenindust ja just oma vajadustele vastavat finantsnõu. Tulevik panganduses kuulub aga neile, kes suudavad kliendile tagada ööpäevaringse ning asukohast mitteoleneva ligipääsu oma finantsteenustele, kuid samas säilitada personaalse lähenemise.

Eestis kasutab internetipanga teenuseid praegu pea kolmveerand elanikest. Sellega edestame ammu Euroopa keskmist, mis näitab, et eestlane tunneb huvi uute lahenduste vastu ning oskab neid oma mugavuse huvides edukalt ära kasutada.

Suurim internetipanga eelis kontori ees on selle ööpäevaringne avatus. Meie pangas tehakse ligi viiendik arveldustoimingutest töövälisel ajal. Klientide tegevuse olulist vähenemist võib märgata vaid lühikesel ajavahemikul kella neljast kuueni hommikul.

Töövälisel ajal mobiiliga. Samas kui väljaspool töötunde langeb personaalarvuti kasutatavus märkimisväärselt, siis mobiilide ja tahvelarvutite puhul kipub see tendents olema vastupidine. Seega on ülioluline, et pangad keskenduksid internetipanga arendamisele mobiilsetes seadmetes, kuna just neid eelistab klient asjaajamiseks töövälisel ajal. Kuigi nutitelefonid omavad meie igapäevastes toimetustes juba praegu üsna suurt rolli, ootab meid ees veelgi ulatuslikum nõudlus mobiilsete süsteemide järele.

Swedbanki andmetel sooritatakse mobiili teel 4,5 korda rohkem makseid kui pangakontoris ning mobiilipanga kasutajate arv suureneb keskmiselt 5% võrra kuus. Tegu on hea näitega sellest, kuidas tehnoloogia areng pangandust ning inimeste elu üldiselt muutnud on. Üheksast viieni kestev töö on muutunud pigem formaalsuseks ning mobiilse tehnoloogia tõttu pole töö pelgalt kontoris, vaid kõikjal, kus on inimene.

Mobiilsetesse seadmetesse on aina enam liikumas ka isikutuvastamine internetipanka sisselogimisel. Kuigi kõige populaarsemaks autentimisviisiks on endiselt ID-kaart, mida kliendid kasutavad ligi pooltel netipanka sisenemise juhtudest, leiab aina enam poolehoidjaid just isikutuvastamine mobiili abil. Kui 2014. aasta alguses oli sertifitseerimiskeskuse andmeil Eestis 40 000 mobiil-ID klienti, siis kolme aasta jooksul peetakse võimalikuks koguni 300 000 kasutaja piiri alistamist.

Kontorite arv kuivab kokku. Tulevikus tõstatab internetipanganduse populaarsuse tõus ning klientide aina kasvav soov mobiilsuse järele seega üha enam küsimuse, milline saab olema pangakontorite roll inimeste igapäevastes arveldustes. Juba praegu vähendavad Eestis tegutsevad pangad külastatavuse vähenemise tõttu märgatavalt kontorite arvu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. December 2014, 07:00
Otsi:

Ava täpsem otsing