Riigihangetele rohkem läbirääkimist

Oleme tõlketeenuste müümisel riigihangetel juba aastaid võidelnud hindamise vastu ainult hinnast lähtudes. Enamasti on hinnapõhise valiku põhjuseks hankeametnike puudulik arusaam teenuse sisust ja oma organisatsiooni vajadustest. Eriti keeruliseks teeb näiteks tõlketeenuste hankimise asjaolu, et teenust kui sellist hankimise hetkel ju ei eksisteerigi.

Hinnatav teenus tekib selle tellimise/vastuvõtmise hetkel ning alles tagantjärele saab hankija teada, kas on valinud õige partneri. Oskamatult hangitud teenus teeb meelehärmi nii tellijale kui ka teenuse pakkujale. Ühele siis halva lõpptulemuse, teisele hinnapiirangust tuleneva pideva ökonoomitsemise pärast.

Eriti hulluks on asja teinud viimasel ajal riigihangetel populaarseks saanud mitme pakkuja võitjaks kuulutamine. Hankeleping sõlmitakse mitme teenusepakkujaga, kelle teenuse sisu ja hinnad võivad olla üsna erinevad. Iga väiksemagi tellimuse puhul (näiteks 100 sõna pressiteadet) korraldab tellija lepingupartnerite hulgas siis minihanke, kus võrreldakse hindu, kuigi hankemenetluse tulemusel on ju partnerite hinnad välja selgitatud ja ka muud tingimused paigas.

Paremat tulemust sellega ei saavutata, ainult asjatut halduskoormust mõlemale poolele. Tellija puhul väljendub see ametniku tööaja raiskamises igakordsete päringute tegemisele ja võrdlemisele, pakkuja puhul hinnapakkumuste tegemises, mille juures on ette teada, et need ei realiseeru tööks. Kohustus pakkumus igal juhul esitada on aga hankelepinguga kokku lepitud.

Teenuste hangete puhul muutuks olukord paremaks, kui hakataks korraldama rohkem läbirääkimistega hankeid. Sellisel juhul oleks võimalik süveneda pakkuja tegelikesse oskustesse ja ressurssidesse. Igal pakkujal tekiks reaalne kohustus oma teenuste sisu hankijale lahti seletada ning ka kulukust põhjendada.

Anonüümselt ostetud teenus saabki olla anonüümne. Kui tellija ja hankija suhtlus piirdub hankeregistrisse üleslaetud hinnakirja ja ametlike dokumentide vahetamisega, siis kuidas hankija saab aru, milline pakkuja just tema vajadustele kõige paremini vastab. Läbirääkimistega hanked toimuvad erasektoris pidevalt ja tulemus on hea. Ka riigihangete puhul vähendaks see keskpäraste või lausa rahulolematust põhjustavate teenusepakkujate hulka.

Riigihanked.ee andmetel on 2014. aastal riigi poolt hangitud teenuste puhul hangete arv üle 3500 kogumahus üle 330 miljoni euro. See on aukartust äratav hulk riigi raha ehk siis kõigi meie raha. Kahjuks puudub täpne statistika, kuidas jaguneb hangete maht erinevate teenuste lõikes, kuid numbrid annavad aimu, millises mahus meie teenustesektor riigi jaoks täna tööd teeb. Seepärast on eriti kurb, kui selle raha eest ostetud teenused ei vasta alati soovitud tulemusele.