Majanduse nõrgenedes laiene väljapoole

Majandus on alati muutlik. Kui majandus kiiresti kasvab, muretseme, kuidas tõusvast trendist maksimumi võtta. Langemise ajal aga kahtleme, kas õnnestus õigel ajal reageerida. Rahulolematus oma saavutuste suhtes on hea arengumootor. Kuid sellele võib lisada ka teiste riikide/ettevõtete saavutustest õppimist.

Jaapani ettevõtted näiteks hääletasid oma riigi nõrgeneva majanduse vastu laienemisega riigist väljapoole. See on hea näide, et ettevõtlus ei lase ennast langusperioodidest heidutada ja leiutab peaaegu majanduslikku perpetuum mobilet.

Jaapani ettevõtetel ja pangandussektoril õnnestus see viimastel aastatel ülihästi. Seda edu illustreerivad ilmekalt nt Jaapani peaministri pildid Kambodža riigi suurima meelelahutus- ja ostukeskuse avamiselt. Aeon Mall Phnom Penhis on puhas jaapanlaste investeeritud ja jaapanlaste ehitatud projekt.

Ja see pole üksik näide jaapanlaste aktiivsest rohelisema murulapi otsingust. Nii saab viimaste aastate riigi pea kolmekordistunud välisinvesteeringuid seostada üle maailma tuntud brändidega nagu Mitsubishi, Toshiba ja SoftBank, mille arengusuunaks on nüüd (Euroopa ja Hiina asemel) Kambodža, Tai ja Indoneesia.

Selle asemel, et jääda passiivselt ootama majanduslanguse põhja ning lasta oma palkadel ja töötajate arvul kukkuda, otsustasid Jaapani firmad laieneda sinna, kus raha väärtus hetkel kasvab, tööjõud on odav ning arenguperspektiivid selged. Seda käitumist on kohati nimetatud isegi Jaapani raha invasiooniks, kuid vaevalt et see iseloomustus võitjat heidutab.

Olukorras, kus Eesti elab läbi või on valmistumas oma väikeseks kriisiks, annab selline käitumismall uue perspektiivi. Ka Eesti ei taha olla väike vaevlev majandus euroala perifeerias ning selleks on kindlasti rohkem võimalusi kui valida Ida ja Lääne ärisuuna vahel.

Meie riigi ja ettevõtluse mõtlemine jõuab faasi, kus me lõpuks mõistame, et edu sõltub eeskätt meist endist ja meie oskustest, mitte välistest teguritest. Ses osas on Jaapani näide teeviidaks uuele mõtlemisviisile. Võimalusi on alati – vähemalt näitab seda tänane globaliseerunud maailma kogemus. Ja Eesti majandusruum võtab seda kindlasti aina rohkem üle.