Kas Arumäe tegi Porti?

Tekib küsimus, kas tegemist on uue trendiga ahelvaletamisest tüdinute seas või enda madala tähelepanunivoo upitamisega.

Arumäe ja Port on mõlemad olnud seni avalikkuse silmis üsna laitmatu renomeega targad inimesed – kommenteerivad asjatundlikult tähtsaid teemasid, mille kohta teisi pädevaid arvajaid napib. Arumäe pakkus SEB makroanalüütikuna kolleegidega võrreldes kahtlemata vahetumaid ja värvikamaid kommentaare, julgeid seisukohti. Kui räägitakse dopingust, mõeldakse Kristjan Porti, sest teisi selle ala eeskõnelejaid me Eestis naljalt ei tunne – raske on leida tõsiseltvõetavaid inimesi, kes tema väidetes avalikult kahelda julgeks.

Nüüd väidab Arumäe pärast põgusat tööd peaministri majandusnõunikuna, et Eesti majandust juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid tulusid-kulusid, analüüsimata laiemaid tagajärgi. Port väidab, et narkootikumide tarvitamine arstide seas on pööraselt suur probleem. Mõlemad seisukohad on jahmatavad ja neid on raske nii ümber lükata kui ka tõestada.

Sellised äärmuslikud väited panevad avalikkuse õigustatult nende õigsusesse suhtuma ettevaatlikult, kuid pakuvad lahmijatele ka kiire võimaluse brutaalseteks üldistusteks ja kiibitsejatele võimaluse seisukohtade esitajad tähelepanu otsijateks tembeldada.

Nii julgete seisukohtade avaldajad peaksid kindlasti mõtlema ühe sammu ette, kuidas oma väiteid täiendavalt tõendada, sest need ei pea mitte ainult näima objektiivsed, vaid seda ka olema. Objektiivsust kinnitavad konkreetsed faktid. Pordi hilisem väide, et ta ei mõelnud Eesti arste, jäi nõrgaks. Arumäe pole veel oma väiteid tõendanud.

Kui tegemist on uue trendiga, kus ilmuvad välja tempoga kaks tükki nädalas uued Vitali Bernatskid ja Kristen Michalid, kelle puhul on igaühe enda südameasi, kas neid uskuda või mitte, saavad varsti otsa arvamusliidrid, kelle seisukohti sõltumatu kaine mõistus usaldada tahaks.