Roheline tuli pikaajalistele investeeringutele

Samas ei saa nominaalsed laenuintressid tugevama riigirahandusega riikidele enam palju soodsamaks minna. Miinusintresside tõttu tuleb tublimatele euroala riikidele  7 aastaks raha laenates preemiaks peale maksta. Seejuures hea naabri Soome laenuintress 10-aastaks on langenud alla 0,2 protsendipunkti.

Intressidel on langusruumi eeskätt pikemate tähtaegade puhul. Saksa riigile võlakirjade kaudu raha laenates tuleb peale maksta 7aastase ja võimalik, et tulevikus ka 10aastaste laenutähtaegade puhul. See on juba praegu tavaks Šveitsi puhul. Euroopa endiste kriisiriikide intressitase on omakorda lähenemas tugevama rahandusega riikidele, sest investorid otsivad palehigis intressitootlust. Peamiseks takistuseks ja ohuks lähiajal on Kreekaga seotud riskid.

Samas on juba praegu 30 aastaks pakutav kõigest 0,5% intressikulu kandev raha Euroopa riikidele sisuliselt kingitus, vähemasti nagu hullude päevade parimad sooduspakkumised. Mäletame, et majandusbuumi ajal olid soodsamad eluasemelaenud Eestis hinnastatud 0,5%- riskimarginaaliga, millele lisandus siis 4-5% rahaturuintress (Euribor). 

Riikide intressikulu jääb täna selgelt alla 2% inflatsiooni eesmärgi. Ka ettevõtted on võlakirjaturul aktiviseerumas ning mõnel on õnnestunud laenata raha ka pea olematu intressikuluga (näiteks Prantsuse taristufirma GDF Suez emiteeris hiljuti 2aastase tähtajaga nullkupong võlakirju 0,13% tulumääraga). Need on esimesed õnneseened.

Madalatel intressidel on nii positiivseid kui potentsiaalselt negatiivseid kõrvalmõjusid (nagu võimalikud varade hinnamullid ja järsud hinnakorrektsioonid). Kahtlemata on positiivselt poolelt pankade laenutingimuste paranemine Euroopas jõudnud üha rohkem ka endistesse kriisiriikidesse. Suurematest euroala riikidest näitas esimeses kvartalis kõige suuremat laenutingimuste paranemist Itaalia: 25% ECB laenuturu ülevaates osalenud  pankadest. Lootus on, et tarbimise kasvades suureneb ka tasapisi ettevõtete huvi reaalmajandusse investeerimise vastu. See koos struktuurreformidega aitaks kindlustada, et majandus elavneb seekord pikaajaliselt, mitte vaid tsükliliselt. Nordea prognoos viitab euroala majanduse järkjärgulisele elavnemisele.

Kahtlemata majanduskasvu soosiv ekspansiivne rahapoliitika, toornafta hindade mõõdukas kasvuootus ja nõrgem euro kokku on ergutanud  finantsturgude (aktsia)investeeringuid Euroopasse. Taas kord näitavad elavnemise märke Euroopas ettevõtete liitumised ja ülevõtmised, mis toetab edasisi ettevõtete investeeringuid tootlikkusse. Eesmärgiks on muutuda globaalselt konkurentsivõimelisemaks ja seista vastu Aasia gigantide üha jõulisemale konkurentsile. Lihtsaid lahendusi majanduskasvu elavdamiseks ilma riske võtmata ei ole. Sama valiku ees on ka finantsinvestorid, kes soovivad säilitada varade ostujõudu. 

Hinnalangus  on euroala puhul ajutine nähtus ning seda tasub investoritel  säästmise ja investeerimise valikute puhul arvestada.  Ülimadalad intressid teevad investorid üha rohkem ettevaatlikumaks ja motiveerivad intressivõlakirjade ning hoiuste kõrvale alternatiive leidma.  Euroopas kasvavad investeeringud aktsiatesse, kinnisvarasse ja muudesse alternatiivsetesse investeeringutesse, et hinnakasvu elavnemise korral oleks loota reaaltootlust.

Tavainvestori seisukohast ei ole ka näiteks ka lõunariikide 1,3protsendipunktist tulumäära pakkuvad 10aastased võlakirjad enam ahvatlev menüü.  Inflatsiooni vahetustehingute turul hinnatakse euroala keskmiseks hinnakasvuks järgmisel 10 aastal umbes 1,5 protsendipunkti. Hinnakasvu eesmärgiks on 2 protsenti. Selle stsenaariumi realiseerumisel kaotame riigivõlakirjadesse investeerimisel suure tõenäosusega reaaltootluses. Siia lisandub intressirisk.

Investeerimise puhul on valik alati individuaalne ning tuleb arvestada hinnakõikumiste kõrval, riskilimiitidega ja investeeringute likviidsusega. Kindlasti leidub aga paremaid investeeringuid kui pealtäha traditsioonilised riskivabad investeeringud, mis on tegelikult tootlust ja riske koos vaadates sära kaotamas. Eesti pikaajalistele investoritele ei ole kasvavate riskide kiuste suurt muud valikut kui kannatada ära finantsvarade hinnakõikumised ning teha valik varadest, mille puhul on usku, et teenitakse nullist kõrgemat reaaltootlust.

Ajaloos puuduvad näited, et kasvavate majanduste korral jääksid hinnad püsivalt langusesse või intressid pikaks ajaks nulli lähedale. Pikaajaline tootlus on kõrgem aktsiates ja kinnisvaras. Heaolu suurendamiseks tuleb paratamatult võtta kaalutletud riske ning üha rohkem tuleb analüüsida kvalitatiivseid valikuid kuhu kõrgematel hinnatasemetel investeerida. Hoiuse intressid teenivad negatiivset reaaltootlust niipea, kui hinnakasv pöördub langusest kasvule. Eestis aasta teises pooles hinnad kasvavad ja sealt edasi kasv jätkub. Seega tuleb ainult soovida jõudu teha kvalitatiivseid valikuid, mis võivad olla heaks täienduseks ja adrenaliiniallikaks.