Välistööjõud kasvatab Eesti eksporti

Oskustööjõu kättesaadavus on praegu Eesti suurim oht ja takistus, miks eksport ei kasva. Eestil on vaja nii häid spetsialiste kui ka tavalisi oskustöölisi. Väljarände vähendamine on vaid osa lahendusest. “Work in Estonia” või “Talendid koju” on head programmid mainekujundusele, aga need ei lahenda probleeme. Lahendus on võimaldada töötajate hooajalist sissetoomist välisriikidest, sealhulgas kolmandatest riikidest.

Eesti majandus tugineb suures osas välisinvesteeringutele ja veelgi enam sõltub välisinvesteeringutest Eesti eksport. Eesti suuremad ekspordimaad on Soome ja Rootsi, kuid Eesti ekspordi käekäik ei tulene sellest, kui hästi Eesti müüakse tooteid Soomes ja Rootsis. Eesti on osa meie põhjanaabrite tarneahelast või tootearenduse protsessist. Näiteks Ericsson Eesti toodab meie kaupade ekspordist ligikaudu kümnendiku. See tähendab, et Eesti majandus osaleb Soome ja Rootsi globaalsete tööstusgigantide igapäevases võistluses ülemaailmsel turul. See globaalne turg ulatub Brasiiliast Hiinani ja Austraaliast Euroopani.

Kuidas Eesti saaks oma positsiooni sellises olukorras tugevdada? Eestil on praegu head võimalused ekspordi kasvatamiseks. Me ei peaks kurtma Soome või Rootsi turu seisu üle, vaid Eestil tuleks pakkuda neile riikidele abi, et nad saaksid globaalsel turul paremini hakkama. Võimalused selleks on meie endi kätes.

Mis on suurim takistus, et rohkem tootmist, mis läheks kohe ekspordiks, ei tule riiki? Suurim oht on oskustööliste, spetsialistide ja inseneride puudus. On arusaadav, et kui mõni Eesti suuremaist tööstusettevõtteist toob Eestisse uue projekti, on tal kohe vaja 200–300 oskustöölist, 40–50 spetsialisti ja inseneri. Paraku ei määra tootmistsüklit globaalne tööstusgigant, vaid vajaduse määrab globaalne turg. Praegu ei ole aega sättida tootmist püsti ja otsida inimesi mitu kuud, sest globaalne turg ei oota.

Kas Eestis on praegu võimalik vastu võtta suuremahulisi tootmisprojekte? Kahjuks mitte, sest vajalikke inimesi ei ole kusagilt võtta nii kiiresti. Tänapäeva hektilises maailmas ei ole kulutase otsustamisel ainus kriteerium. See on tähtis, aga kui ressursse saadakse aeglaselt, ei oma kulutase suurt tähtust.

Kui Eestil on piisavalt hea ja kiiresti reageeriv inimressurssi baas, siis see pakub lahendust olla edukas globaalsel turul. Kui mõni suurfirma saab konkurentsieelise Eestis tootmise kaudu, siis ta kindlasti investeerib siia rohkem ning kasvatab Eesti eksporti.