Brexiti mõju jääb Lehmani omast väiksemaks

Samas ei tohi Lehmani kriisi kogemusi unustada, sest Brexiti mõjudel ja Lehmani kriisil on sarnaseid jooni. Seetõttu peame olema valmis mõjude käekirja ennetavalt lugema, eriti silmas pidades paari-kolmeaastast ajahorisonti.

Aktsiaturud käisidki pärast brittide hääletustulemuse teatavakssaamist korraks sügavalt punases tsoonis, kuid turgude taastumine toimus üllatavalt kiiresti ja suured börsid puudutavad nüüd aktsiahindade ajaloolisi tippe. Ootuspäraselt nõrgenes Inglise nael teiste maailma juhtivate valuutade suhtes.

Lahinguid valuutaturgudel mõjutab kauba hind rahvusvahelises kaubavahetuses. Või(s)tlus majanduskasvu eest on iga riigi lähima kolme aasta prioriteet: jätkusuutlik majanduskasv peab olema 3% ja rohkem.

IMF on juba Brexiti majanduslikku mõju analüüsides ennustanud majanduskasvu pidurdumist keskpikas perspektiivis. Siin tuleb mängu panganduse roll majanduskasvu toetamisel. Esmatasandil väljendub see pankade valmisolekus toetada ja kaasfinantseerida pikaajalisi investeerimisprojekte. Teine taktikaline eesmärk on panganduse jätkusuutlik toimimine ja regulatiivse kapitali piisavus süsteemis.

Euroopa Keskpank avaldas hiljuti Euroopa olulisemate pankade stressitestide tulemused, mida võib pidada rahuldavaks, v.a mõningate Itaalia pankade omad. Kõik Eestis tegutsevad Skandinaavia pangad läbisid stressitestid edukalt.

Kolmas ja strateegiliselt tähtsaim eesmärk on väljuda negatiivsete intresside keskkonnast. Selleks peab majanduskasv euroalal olema 2,5–3% aastas ning inflatsiooninäitaja lähenema 2%-le. See on ambitsioonikas eesmärk, arvestades, et nafta hind on selle aasta teises pooles jälle langemas tasemeni 40 dollarit barrelist ning naftatootjad riigid ei tee naftatootmise turuosades järeleandmisi.

Brexiti-järgne olukord sunnib poliitikuid paljudel eri teemadel läbi rääkima. Keskpankade juhid jätkavad rahanduse lõdvendamise poliitika rakendamist. Mario Draghi pole sellele pidurit tõmmanud, baasintresside etapiviisilise alandamise ja süsteemi uue raha pumpamise programme oodatakse Inglise keskpanga juhilt Mark Carneylt. Ka Jaapani keskpank on teatanud ulatuslikest majanduse ergutamise programmide käivitamisest.

Raha soovib siiski eelkõige rahulikku sadamat. Seetõttu võib ennustada, et suured rahvusvahelised panganduskontsernid ning panganduse järelevalvajad pööravad suuremat tähelepanu riskistsenaariumidele ja kehtestavad uusi regulatsioone.

Euroopa Liidu  ja ka teiste maailma riikide valitsuste suureks väljakutseks jääb riigivõlgade teenindamine. Vaatamata aktiivsetele diskussioonidele ja eri tagatisfondide skeemide loomisele on eurotsooni riikide võlatase kasvanud. Brexit suurendab kindlasti erimeelsusi Euroopa riikide valitsuste suhtumises riikide finantsdistsipliini ja riigivõlgade võtmisse tervikuna. Killustatus riikide avaliku raha juhtimise poliitikas suurendab nii euro kui ka rahvuslike valuutade riske, mille tulemusena mõlemad nõrgenevad.