Riik, võta ennast kokku!

Rohkem kui aasta eest ütles peaminister kütuseaktsiisi tõstmise peale, et inimesed peaksid omale ostma väiksema bensiinikuluga autosid. Võtsin sõnasabast kinni ja tellisin omale Tesla elektriauto, mis peaks olema vaatamata oma võimsale mootorile (elektrimootorid ongi võimsad) eriti keskkonnasäästlik ja nullbensiinikuluga. Mis oleks veel parem transpordivahend Saaremaa (kus ma üle poole ajast elan) ja Tallinna vaheliseks sõiduks. Pealegi mahub sinna sisse hulk kraami, inimesi ja suur koer. Asja muudavad kaunimaks enda paigaldatud päikesepaneelid, mis iga päev elektrit toodavad. Nüüd pean tunnistama, et tegin vale otsuse.

Umbes aasta tagasi otsustas valitsus ametnike palgatõusule katet otsides muuta autode erimaksustamise korda. Uue aasta alguses kuulsime, et laekus vaid murdosa kavandatud maksust. Ja jällegi on Excel välja tõmmatud ning uus kavandatav kord maksustab autod juba võimsuse järgi. Vaatamata keskkonnasäästlikkusele ja taastuvenergia kasutamisele, muutub elektriauto tänu oma võimsale mootorile hoopiski kopsakaks lisakuluks. Soosima hakatakse vanemaid autosid, mis saavad maksesoodudustust, mis omakorda saastavad keskkonda veelgi rohkem. Lugu taandub jälle klassivihale ja keskpärasusele.

Kütuseaktsiisi tõstmisega läks ka, nagu läks. Piiriäärsed liiklejad tangivad Lätis.  Sama võib öelda alkoholiaktsiisi tõstmise kohta. Janused teevad ekskursioone üle Läti piiri, nutikad ettevõtjad on ka seal leidnud võimaluse äriga tegeleda ja potentsiaalide vahest kasumit lõigata. Majandus aga kord on juba selline, et raha riigipiire ei tunne. 

Hoopis viletsam on aga lugu üle mere saamisega. Sügisest ähvardab saarte vahel sõitjaid oht, et ükski uus laev kohale ei jõua ja vaene vanake Regula peaks teoreetiliselt ära katma kõik sõidusuunad. Juba 15 aastat kestnud praamiliikluse riigistamise saaga on jõudnud uuele tasemele. Kõik ministrid selle aja jooksul on korrutanud, et eraettevõtja on paha ja vaid riik suudab praamiliiklust kõige paremini (loe: odavamalt) korraldada. 10 aasta jooksul 60 miljonit eurot kokkuhoidu paistab praegu juba lõhki minevat, pigem on karta selle numbri ette miinusmärgi tekkimist. Sidrunid, teadagi, on kallid. Kooliraha on ka kallis, eriti kui õppetükke endale selgeks ei tee.

Riik käitub ettevõtja rollis nagu käpardile kombeks. Viga vea otsa, korruptsioonikahtlusevari saatmas, astutakse ämbreid kolistades edasi. Ja mis viga niimoodi minna! Kuuleme ju kõigilt asjaosalistelt, kuidas nemad tekkinud olukorras süüdi ei ole.

Millal on riik hea ettevõtja olnud? Ta ei saa selleks kunagi, sest ei vastuta millegi eest. Millal me viimati kuulsime, et mõni minister oleks valede otsuste eest oma rahakotiga vastutanud? Vastutus piirneb väga harvadel juhtudel tagasiastumisega, enamasti naaseb tagasiastuja peagi samaväärsele kohale. Ettevõtja ja tavaline inimene maksavad oma vead muidugi enda taskust kinni. Riigi tehtud vead samuti.

80 km Helsingi Tallinna tunneliprojekt on tõsiselt laual kahekümne miljardi suuruse hinnasildiga. Umbes 400 miljonit maksev ja 5-6 km pikkune Suure Väina sillast ei räägi enam keegi. Tehniliselt ei midagi märkimisväärset, projekt üle kolmekümne aasta TTÜ sillameeste tehtud, teostatav suhteliselt lühikese aja jooksul, ilmselt suuresti euroliidu rahaga.

Üle kahekümne aasta makstud praamiliikluse ja lennuliikluse dotatsioonid moodustavad juba  30-40% silla tänasest ehitusmaksumusest. Lisame juurde miljonid ootetunnid, mida inimesed kulutavad praamisabades ja ülesõidul. Ja miks on Tartu neljarealine tee eelistatum kui Kuressaarde pääsemine? Silla olemasolu suurendaks tänaste praamiliiklejate hulka kindlasti oluliselt, rääkimata Saaremaa majandusolukorra ja elanikkonna heaolu paranemisest.

Riik, võta ennast lõpuks kokku! Ehita Saaremaa sild valmis. Vahendid saad Euroopa toetustest, võlakirjade emiteerimisest ja/või pangalaenudest. Tagasi maksad võlgnevuse ülesõidumaksuga kogutud rahast. Siis anna võimalus ka oma elanikele sillaomanikuks saada ettevõtte börsil noteerimise kaudu. Võidavad kõik. Ausõna, võidavad!

Süüdimatud ministrid võiks eeskuju võtta Priit Toobalist, kes naerunäoga autolavkas poseerib ja Pärnu puhkajatele rannas nänni müüb. Oligi juba aeg tööle minna ja oma teenitud rahaga vastutada. Ja majandusminister võiks praamisadamas sooja käepigistuse asemel hoopis oma taskust sularaha sõitjatele anda, kui piletisüsteem ei peaks toimima.

Elektriautost loobumise järel jätkan mina igatahes poole peal olevaid helikopteripiloodi õpinguid, sest tahan ka sügisel Saaremaale koju pääseda. Tänapäeval maksavad väiksemad kasutatud helikopterid vähem kui uus Tesla, lisaks olematud liisinguintressid. Tühja see kütusekulu ja keskkonna saastamine! Pealekauba saab riik ju sealt oma kütuseaktsiisi kätte, kui ma just Lätti tankima ei lenda. Võidame mõlemad. Muidugi lootuses, et helikoptereid võimsuse järgi erisoodustusmaksu alla ei panda.