Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tubakaaktsiis hakkab tervise peale

    Elvira TulvikFoto: Erakogu

    Eesti sigarettide aktsiisipoliitika on ajale jalgu jäänud ja tuleb üle vaadata. Praegune aktsiisistruktuur toetab lühiajalise tulu kogumist ja töötab koguni vastu rahvatervise eesmärkidele, leiab advokaat Elvira Tulvik.

    Tubakaaktsiis koosneb kahest komponendist: fikseeritud osa ja varieeruv ehk suitsupaki jaehinnast sõltuv osa. Tubakatootele on ette nähtud miinimumaktsiis ehk kohustuslik maksusumma, mida tuleb igal juhul tasuda. Kui aktsiisist moodustab suurema osa fikseeritud summa, siis väheneb erineva kategooria ja tootjahinnaga tubakatoodete jaehinnavahe; maksulaekumine on nendelt enam-vähem ühtlane ning sõltub tarbitud tubakakogusest. See oleks kooskõlas ka rahvatervise eesmärkidega, sest sigarettide võrdsemal aktsiisimisel on rahvatervise taotluseks ühtemoodi vähendada sigarettide kättesaadavust.
    Kui domineerib muutuv jaehinnakomponent, süveneb hinnaerinevus, kannatab maksulaekumine ja elavneb madalama kvaliteedi ning seega odavama hinnaga suitsude tarbimine, eriti hinnatundlike tarbijate seas. Sigarettide tubakaaktsiisi struktuuri võiks muuta nii, et suurendataks sigarettide tarbitud kogusest sõltuvat määra ehk fikseeritud määra ja vähendataks toodete jaehinnast sõltuvat määra ning lisaks tõstetaks miinimumaktsiisi ehk kehtestataks maksupõrand. Sellised võimalused on ette nähtud Euroopa Liidu tubakatoodete maksustamise direktiivis. Uue struktuuri korral kehtestataks odavatele sigaretihindadele maksupõrand, millest allapoole ei saa tootjad hindu viia. Lisaks väheneksid odavamate ja kallimate sigarettide hinnaerinevused. See tagaks stabiilsemad ja kergemini ennustatavad riigieelarve tulud ja vähendaks tubakatoodete tarbimist, eeskätt noorte seas. 
    Naabrid eeskujuks
    Seda loogikat kinnitab Läti lähenemise tulemus, mis järjest rohkem silma torkab. Juba 2015. aastast on Läti suurendanud märkimisväärselt aktsiisi koguselist komponenti, ehk seda, mida tuleb maksta kõikide sigarettide pealt, mitte ainult hinna pealt. Lisaks on paika pandud nn maksupõrand, mis kindlustab riigile kindla aktsiisilaekumise. Sellist lähenemist on Läti riigile soovitanud ka Maailmapank 2016 juunis koostatud Läti maksupoliitika ülevaates, viidates just, et selline viis aitab riigil suurendada tubakaaktsiisi kogutud laekumisi. Sarnaselt Eestiga on Lätis paika pandud iga-aastased maksutõusud, mis ulatuvad keskmiselt 6%ni. Koguselise maksustamise eelistamine toob 2017. aastal Läti riigieelarvele lisaks 0,6 miljonit eurot, 2018 juba 2 miljonit.  Kahe riigi, Eesti ja Läti erinevus on, et Eestis on hinnast sõltuv protsent aktsiisimääras 30%, Läti aga alandas selle 20%le. Euroopa Liidu keskmine on 28%.
    Läti nutikus seisneb selles, et sigarettide aktsiisis tõstmine sellisel viisil on neil aidanud hoida salaturgu kontrolli all ning ära hoidnud selle suurenemise. Kui veel aasta tagasi Läti salaturg üks Euroopa Liidu suuremaid, umbes 30% , siis selleks aastaks on see langenud juba 23%ni. 
    Eestis plaanitakse kehtiva seaduse järgi tubakaaktsiisi tõuse perioodiks 2017-2020 8-10% ulatuses. Kui jätkata aktsiisi tõstmist tänase aktsiisistruktuuriga, siis lükkab see tarbijaid aina odavamate sigarettide suunas ja sealt lõpuks salaturule – sigarette võrdsemalt maksustades ei paisuta me salaturgu ja saavutama ka rahvatervise seisukohalt parema tulemuse. Peaksime jätkama riigikogu poolt korra juba ettevõetud lähenemist sigarettide maksustamisel, kui vähendati hinnapõhist ja suurendati fikseeritud määra osakaalu eesmärgiga tõsta riigieelarve tulusid ja muuta sigaretid vähem kättesaadavaks ning hoida salaturg kontrolli all.  
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.