Kas selliseid tulumaksuastmeid tahtsimegi?

Astmelise tulumaksu filosoofia peitub selles, et suurema tulu pealt võetakse ka veidi suuremat maksu. See ei tähenda, et kõrgemat maksumäära rakendatakse kogu teenitud tulule, vaid ainult antud astme läve ületavale tulule. Seega on vaja leida maksumäär, mida rakendatakse teatud tulugrupis (astmel) iga täiendavalt teenitud euro maksustamisel.

Esimene aste uue süsteemi puhul on nii nagu varemgi 0%, kuid nüüd on seda astet märgatavalt laiemaks venitatud – kuni 500eurose kuupalgani.

Teine aste laiub 501–1200 euro vahemikus. Tõus on järsk, kuid harjumuspärane: siin kehtib igale täiendavalt teenitud eurole tulumaks 20%, nagu on praegugi rakendatud iga maksuvaba tulu ületavale eurole.

Kolmanda astmega läheb aga keerulisemaks. Teada on, et see aste ulatub 1200–2100 euroni ning iga täiendavalt teenitud euro maksustatakse 20%. Samal ajal langetab ka iga täiendavalt teenitud euro maksuvaba tulu määra nii, et astme tagumise serva juures (2100 eurot kuus) on see langenud nullini. Kuna astme laius on 900 eurot ja maksuvaba tulu langus 500 eurost nullini on ühtlaselt jagatud kogu astme pikkuse kohta, langetab iga sellel astmel täiendavalt teenitud euro maksuvaba tulu piiri ligi 0,5555 euro võrra (500/900). See tähendab, et kolmandal astmel iga täiendavalt teenitud euro eest tuleb maksta tulumaksu 20 senti ja sellele lisaks tuleb maksta tulumaksu veel 0,5555 eurolt, mille võrra tulumaksuvaba tulu langes, s.o 0,5555 eurot x 20% = 11,11 senti. Seega tuleb iga 1200 ja 2100 vahele jäävalt eurolt maksta tulumaksu 20 senti + 11,11 senti = 31,11 senti ehk 31,11%.

Sisuliselt on regresseeruva tulumaksuvaba miinimumi taga peidus lihtlabane ja lame kolmas aste, kus kehtib teenitud tulule tulumaks 31,11% ja tegelikult ei ole vajadust keeruliste arvutusskeemideks või maksuvaba tuluga mängimiseks.

Neljas aste valmistab maksuekspertidele üle maailma suure üllatuse. Nimelt näeb uus tulumaksu plaan ette, et tulule, mis on teenitud üle 2100 euro rakendub uuesti madalam maksumäär, s.o 20%.

Paljudes teistes riikides, kus astmeliselt progresseeruvat tulumaksu kasutatakse, peetakse seda õiglaseks ja põhjendatakse sellega, et madalama tulu inimene suuresti tarbib ära, makstes seega sealt pealt veel ka tarbimismakse (käibemaks, aktsiis jne), suurem tulu aga tavaliselt säästetakse või investeeritakse, millega makse ei kaasne.

Miks plaanib Eestis uus Keskerakonna, IRLi ja SDE koalitsioon rakendada kõige kõrgemat maksu just vahemikus 1200–2100 eurot ning suurema tulu pealt maksu taas langetada, jääb arusaamatuks.