Halvad laenud närvutavad majandust

Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel moodustasid probleemsed laenud eelmisel aastal Euroopa Liidu laenuportfellist 6,2%, samal ajal kui Ameerika Ühendriikides oli see näitaja 1,7%. Euroala 130 suuremat panka hoidsid oma bilansis ligikaudu ühe triljoni euro väärtuses halbu laene. Euroopa Keskpank leiab, et probleemsete laenude suur maht on tõsine risk, mis ohustab euroala finantsstabiilsust, sest pangad teenivad seetõttu vähem kasumit ja saavad pakkuda ka vähem laenu. Probleemile ei ole ühest lihtsat lahendust.

Kuigi Eestis tegutsevate pankade laenukvaliteet on hea ja selle halvenemist ei ole ette näha, ei pruugi me puutumata jääda, kui teiste riikide probleemid süvenevad. Euroala riikide finants- ja majandussidemed on tihedad ning see mõjutab ka Eesti finantsstabiilsust. Seetõttu on Eesti Panga jaoks oluline jälgida Euroopa halbade laenude olukorda, ja kuigi probleemi lahendamisel tehtud edusammud on veel väikesed, kumab tunneli lõpus siiski valgus.

Probleemsete laenude suur maht Euroopa Liidus ei iseloomusta kõiki liikmesriike, vaid on pigem teatud riikide probleem. Seejuures on mõni riik vähendanud probleemseid laene edukamalt kui teised. Kõrgeim probleemsete laenude tase on Kreekas ja Küprosel, kus mittetoimivate laenude maht moodustas selle aasta juunis laenuportfellist rohkem kui 35%. Väga hea laenukvaliteediga paistavad silma Luksemburgi pangad, kelle laenuportfellis on mittetoimivaid laene üksnes 1%. Kriisis kõige rohkem haavata saanud riikidest vähenevad probleemsed laenud jõudsalt Sloveenias ja Iirimaal, ent Itaalias, Kreekas, Küprosel ja Portugalis need kasvavad.

Euroopa Keskpank peab probleemsete laenude suurt mahtu tõsiseks euroala finantsstabiilsust ohustavaks riskiks. Probleemsete laenude suur osakaal bilansis teeb panga haavatavamaks ja vähendab tema kasumit. Seega on see üks põhjustest, miks euroala pankade kasumlikkus on väike. Kui kasumlikkus on väike, on pangal keerulisem kapitali suurendada. Sellised pangad on aga riskantsemad, mistõttu panga kapitalinõuded suurenevad ja võib tekkida vajadus nõuda pangalt täiendavat kapitalipuhvrit. Kui pank on hinnatud keskmisest riskantsemaks, ei ole tal lihtne oma tegevuseks turult raha kaasata, sest riskantsematesse projektidesse on keerulisem sobivaid investoreid ja rahastajaid leida. Seega takistab probleemsete laenude suur hulk pankadel laenu pakkumast. Pangalaenud jällegi on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete peamine rahastusallikas. Kokkuvõttes pärsib probleemsete laenude suur maht majanduse taastumist.

Probleemsed laenud tekivad pankade bilanssi paratamatult, sest laene väljastades võib juhtuda, et laenu saaja ei suuda laenu tagasi maksta. Probleemseid laene saab maha kanda või müüa, aga ka kanda selleks loodud spetsiaalsesse asutusse. Ent neid protsesse võib takistada mitu tegurit. Probleemsete laenudega tegelemist mõjutavad eelkõige seadused ning kohtu- ja maksusüsteemide eripära, lisaks kohtuväliste lahendustega seotud ajakulu ning pankade väike kasumlikkus ja madal kapitalitase. Mitmes liikmesriigis on maksejõuetusmenetluse protseduurid aeganõudvad, keerulised ja kulukad. Kui Eestis kestab maksejõuetusmenetluse protseduur tavaliselt vähem kui aasta, siis näiteks Itaalias ja Kreekas sageli kauem kui neli aastat.

Õiguslike piirangute tõttu on probleemseid laene keeruline nii müüa kui ka selleks loodud spetsiaalsetesse asutustesse üle kanda. Lihtsustatult öeldes on spetsiaalne asutus eriolukorraks loodud ettevõte, kuhu pank kannab oma halvad laenud. Selle sammuga soovib pank vältida laenude müümist nende turuväärtusest madalama hinnaga. Aja möödudes, kui vara väärtus on kasvanud, võib spetsiaalne asutus laenud aga edasi müüa. Lisaks õiguslikele piirangutele takistab Euroopa Liidus laenude müüki ka see, et halbade laenude müük pole väga levinud, tagatisi on keeruline hinnata ja tehingute hind kujuneb enamasti varjatult. Sellepärast tehakse tehinguid suurte allahindlustega. Kui Euroopa Liidus oli 2013. aastal probleemsete laenude tehingute turuväärtus 64 miljardit eurot, siis Ameerika Ühendriikides oli see summa seitse korda suurem.

Pankade huvi probleemseid laene hallata võib vähendada ka maksusüsteem. Ebasoodne maksusüsteem võib mõjutada nii laenudele allahindluste tegemist kui ka laenude mahakandmist. Pankade huvi laene maha kanda väheneb, kui sellele ei tehta maksusoodustusi, kusjuures ligi 60% Euroopa Liidu riikidest seda soodustust ei rakenda. Tõenäoliselt on see üks põhjustest, miks Euroopa Liidus on pärast kriisi laene maha kantud ligi veerandi võrra vähem kui Ameerika Ühendriikides.

IMFi hinnangul tuleb halbade laenude probleemile läheneda süsteemselt ning kasutada korraga mitut eri võimalust. See tähendab nii valitsuste ja finantsjärelevalveasutuste jõupingutusi kui ka pankade otsustavaid samme. Näiteks aitaks probleeme lahendada see, kui lihtsustada inimese või ettevõtte maksejõuetuks kuulutamise protseduure. Või see, kui Euroopa Liidu pangad hindaksid kinnisvaratagatisi ühetaolisemalt ja tugineksid ühesugustele põhimõtetele. Ühtne pangandusjärelevalve, kes vastutab euroala suuremate pankade finantsjärelevalve eest, on samuti sellele probleemile suurt tähelepanu pööranud, kuid olukorra parandamiseks peab edaspidigi tegema järjepidevat tööd.