Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarbimislaenuturg tahab paisuda

    Andrus KuusFoto: Erakogu

    Tarbijalaenuturg on Eestis mitmekesine, kuid turg vajab avamist väiksematele tegijatele, kirjutab Bigbanki Eesti maajuht Andrus Kuus.

    Eesti pangandus on ühekülgne ning liiga konsolideerunud, mis takistab majanduse arengut. Viie Eesti suurema krediidiasutuse käes on 89% varadest, ainult Kreekas on osakaal veel suurem – 95% (2013. aastani oli see alla 80%). Saksamaal on viie hiiglase saak vaid 30%. Inimestel on valikuvõimaluse vähe ning tihti ei oska nad paremat tahtagi.
    Selline olukord võimaldab pankadel küsida pakutavate teenuste eest kõrgemat hinda, kui on kliendi jaoks mõistlik. Kui tarbijal on ühest pangast võetud eluasemelaen, oleks ta nagu kohustatud ostma ka muud pangandusteenused samast pangast –  puhtalt sellepärast, et Eestis on lihtsalt selliseks kujunenud tava. Juriidilist põhjendust ei ole.
    Eesti inimeste keskmine rahavaru on umbes 1000 eurot. Enamikul inimestel ei ole pangakontol mustadeks päevadeks suurt midagi. Kuigi tihti oleks vaja. Vahel on seda vaja olmeasjade ostuks, nt uue pesumasina või külmkapi jaoks, ja siis on sageli ainus võimalus võtta laenu. Saab kauba korraga ära osta ning planeeritult selle eest väiksemate osade kaupa tasuda.
    Rahal on ajahetkel alati konkreetne hind. Intressimäär ei ole ainus näitaja, mille järgi raha maksumust hinnata. Just tarbijalaenude puhul tuleb mängu näiteks allahindluskampaaniate aeg, mil kauplused teevad sooduspakkumisi, nt miinus 30% või ka 50% - siis finantseeritakse oste rohkem tarbimislaenuga.
    Kolm soovitust
    KPMG värske uuring ütleb, et tulevikus on pangandus- ja krediiditurul edukad need ettevõtted,  kes suudavad pakkuda lihtsamat, kiiremat ja mugavamat teenust kui senine turu standard. Sellest järeldub kolm soovitust.
    Esmalt on vaja avada turg ka uutele ja väikestele tegijatele, andes neile võimaluse oma tooteid ja teenuseid meedias tutvustada. See sunnib ka suurpankasid oma strateegiad rohkem vaba turumajanduse reeglite järgi kohandama. Seejärel suureneb  tarbija finantsteadlikkus, st inimesed teevad enam teadlikke finantsotsuseid, mis omakorda parandavad nende heaolu ja vähendavad ülelaenamise riske.
    Teiseks, seadustest tuleb eemaldada aegunud regulatsioonid, mis takistavad uute lahenduste ja tehnoloogiate kasutuselevõttu.
    Kolmandaks, vaja on kiiremini edasi liikuda positiivse krediidiregistri käivitamisega. Praegu pakuvad seda teenust kaks eraettevõtet, aga suurpangad ei ole kaasa tulnud. Kuni see on nii, pole asjal mõtet.
     
     
     
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.