Tarbimislaenuturg tahab paisuda

Eesti pangandus on ühekülgne ning liiga konsolideerunud, mis takistab majanduse arengut. Viie Eesti suurema krediidiasutuse käes on 89% varadest, ainult Kreekas on osakaal veel suurem – 95% (2013. aastani oli see alla 80%). Saksamaal on viie hiiglase saak vaid 30%. Inimestel on valikuvõimaluse vähe ning tihti ei oska nad paremat tahtagi.

Selline olukord võimaldab pankadel küsida pakutavate teenuste eest kõrgemat hinda, kui on kliendi jaoks mõistlik. Kui tarbijal on ühest pangast võetud eluasemelaen, oleks ta nagu kohustatud ostma ka muud pangandusteenused samast pangast –  puhtalt sellepärast, et Eestis on lihtsalt selliseks kujunenud tava. Juriidilist põhjendust ei ole.

Eesti inimeste keskmine rahavaru on umbes 1000 eurot. Enamikul inimestel ei ole pangakontol mustadeks päevadeks suurt midagi. Kuigi tihti oleks vaja. Vahel on seda vaja olmeasjade ostuks, nt uue pesumasina või külmkapi jaoks, ja siis on sageli ainus võimalus võtta laenu. Saab kauba korraga ära osta ning planeeritult selle eest väiksemate osade kaupa tasuda.

Rahal on ajahetkel alati konkreetne hind. Intressimäär ei ole ainus näitaja, mille järgi raha maksumust hinnata. Just tarbijalaenude puhul tuleb mängu näiteks allahindluskampaaniate aeg, mil kauplused teevad sooduspakkumisi, nt miinus 30% või ka 50% - siis finantseeritakse oste rohkem tarbimislaenuga.

KPMG värske uuring ütleb, et tulevikus on pangandus- ja krediiditurul edukad need ettevõtted,  kes suudavad pakkuda lihtsamat, kiiremat ja mugavamat teenust kui senine turu standard. Sellest järeldub kolm soovitust.

Esmalt on vaja avada turg ka uutele ja väikestele tegijatele, andes neile võimaluse oma tooteid ja teenuseid meedias tutvustada. See sunnib ka suurpankasid oma strateegiad rohkem vaba turumajanduse reeglite järgi kohandama. Seejärel suureneb  tarbija finantsteadlikkus, st inimesed teevad enam teadlikke finantsotsuseid, mis omakorda parandavad nende heaolu ja vähendavad ülelaenamise riske.

Teiseks, seadustest tuleb eemaldada aegunud regulatsioonid, mis takistavad uute lahenduste ja tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Kolmandaks, vaja on kiiremini edasi liikuda positiivse krediidiregistri käivitamisega. Praegu pakuvad seda teenust kaks eraettevõtet, aga suurpangad ei ole kaasa tulnud. Kuni see on nii, pole asjal mõtet.