Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgalõhe ravi

    Mari AgarmaaFoto: Erakogu

    Palgalõhet aitab vähendada palkade avalikustamine ja elektrooniliste tööpäevikute kasutamine, leiab advokaat Mari Agarmaa (IRL).

    Palgalõhet mõjutab kõige suuremal määral naise tööpanuse vähenemine seoses emaks saamisega ja ühiskonna suhtumine naistesse – eelarvamus, et kõik naised saavad ühel hetkel emaks. Tööandjate suhtumine emakssaamisesse ei mõjuta mitte ainult emasid, vaid takistab edasi jõudmast ka lasteta naisi, sest tööandja arvestab ka lasteta naiste pädevuse sisse emakssaamise võimaluse.
    Võimalik, et sellise eelarvamusliku suhtumise pärast jääb nii mõnelgi naisel töökoht või palgatõus saamata, tööülesanded usaldatakse pigem mehele ja koolitusraha investeeritakse pigem meestesse.
    Palgalõhe vähendamiseks on vaja teadvustada seoseid naise tööedukuse ja selle vahel, kuivõrd mees osaleb laste kasvatamises. Naine ei pea olema alati see, kes haige lapsega koju jääb või lapsele lasteaeda järele läheb. Mida suuremal määral mees osaleb laste kasvatamises, seda rohkem on emaks saanud naisel võimalik panustada tööl – suurem tööpanus, suurem palk ja kõrgem positsioon. Riik peaks suunama lapsehoolduspuhkuse kasutamist nii, et ka mees oleks teatud aja lapsega kodus (näiteks kolm kuud).
    Töötav ema on halb ema
    Kuigi emapalk teeb emakssaamise otsuse lihtsamaks, pole vähem tähtsamad mehhanismid, mis soodustavad emade naasmist tööturule. Ühiskond peab sallivamalt suhtuma töötavasse emasse ja mitte vastandama emaks saanud naise töötamise soovi hea ema rollile. Palgalõhe vähendamise seisukohast on hädavajalik ühiskonna soosivam suhtumine ema rollidesse (kodune ema, osalise ajaga töötav ema, täiskohaga töötav ema). Kõik emarollid on vajalikud. Samamoodi võiks küsida, kas hea isa on ainuüksi see isa, kes teenib teatud palganumbri või hea isa on see isa, kes lapse kooli viib, temaga jalgpalli mängib ja ema toetab. Hea ema ei pea ema olema lapsega kodus 24/7. Hea ema ollakse ka siis, kui ema asendab kodus isa, vanaema või lapsehoidja – kui laps on hoitud.
    Avalikku sektorisse tööpäevikud
    Samaväärse tööpanuse eest peab olema samaväärne palk nii mehel kui naisel; erineva tööpanuse eest on põhjendatud erineva palga maksmine. Samaväärse töö eest samaväärne palk eeldab, et tööpanused on mõõdetavad.
    Riik ei tohi reguleerida palga suurust, aga riik peab tagama, et võrdväärne töö tähendab võrdväärset palka. Alustada võiks riigisektorist ja kasutama hakata elektroonilisi tööpäevikud, kuhu iga päev kantakse sisse tehtud tööd ja selleks kulunud aeg. Sellised süsteeme kasutatakse juba praegu eraettevõtetes töötajate ja töökorralduse tõhususe hindamise eesmärgil. Kirjeldatud elektrooniliste tööpäevikute kaudu on võimalik suuremal määral objektiivselt hinnata, kellel ja kui kaua tööülesannete täitmiseks aega kulub ning kuivõrd võrdväärse töö eest makstakse võrdväärset palka. Tööjuhendeid konkretiseerides ja on võimalik saavutada, et tööpanuse mõõtmine ei hõlma ainult tükitööd. Esmapilgul võib elektrooniline päevik tunduda hirmsa kontrollimisena, aga tegelikkuses aitab ressursi kaardistamine hinnata iga töötaja panust paremini ja muuta tööprotsessi efektiivsemaks.
    Erasektoris palgad osaliselt avalikuks
    Palgalõhe vähendamisele aitab kaasa palkade täielik avalikustamine avalikus sektoris ja osaline avalikustamine erasektoris. Avaliku sektori palgaandmed võiksid olla kättesaadavad iga asutuse kodulehel kõigile ja erasektori palgaandmete kohta võiks riik koostada regulaarselt ülevaateid. Need võiksid sisaldada palgainfot sektori, piirkonna, vanuse, töökogemuse põhiselt ja välja tuua mehe ning naise palga. Avalikustamise mõte seisneb selles, et turul oleks rohkem informatsiooni palganumbrite kohta, ja see julgustab töötajaid palka juurde küsima.
    Suur osa madala palga saajaid ei tea enda töö väärtust. Seda võib pidada nende endi rumaluseks, aga ühiskond peab endalt küsima, kas soovime turule paisata rohkem informatsiooni (mingis mõttes piirata turumajandust) või mitte paisata seda infot turule ning lasta inimestel rabada mitmel töökohal, jätta kodu unarusse, võtta võlgu ja esitada sotsiaaltoetuse saamise taotlusi.
    Palganumbrite avalikustamise näol on tegemist riigi sekkumisega, aga ka sotsiaaltoetuste väljamaksmise näol on tegemist riigi sekkumisega. Mida vähem segab riik end inimeste elu, seda parem. Palganumbrite osaline avalikustamine tundub vähema sekkumisena võrreldes sotsiaaltoetuste väljamaksmisega. Kui osaline palganumbrite avalikustamine tagab teatud hulgale inimestele parema toimetuleku töötamise kaudu, siis tuleks palganumbrid välja pakutud viisil avaldada.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.