Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    LNGst tuleb maksimum võtta

    Margus KaasikFoto: Andras Kralla

    Veeldatud maagaasi ehk LNG tõusvat tähtsust meie piirkonnas ei tohi alahinnata, vaid selle äri suurendamisse järjest enam panustada, leiab Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik.

    Eesti Gaasi esimene suur LNG-projekt ehk Megastari laeva kütusega varustamine on olnud väljakutse – ostame kütust 350 kilomeetri kauguselt Pihkvast, autod peavad kaks korda ületama piiripunkti ning sujuvas graafikus püsimine vajab tõelist täppisajastust. Oleme katsetanud täiendavaid tarneahelaid Poolast ja üle mere Soomest, mis on samuti nõudnud keeruka logistikaülesande lahendamist.
    Just planeerimine ja transport ongi LNG-äri tuum – kuidas viia gaas maardlatest tarbijateni minimaalse kuluga nii, et gaas ise, selle transport ja ladustamiskulu terminalides annaks summaarselt konkurentsivõimelise hinna võrreldes teiste kütustega. Aeg ja arvutused peavad näitama, kuidas sobitub tarneahelatesse väiksem LNG-terminal Eestis. Leedu näite põhjal on teada, et terminali ehitamine ja majandamine on kulukas ning vajab riigi tuge. Terminali rajamine Eestisse mõjuks ergutavalt Eesti majandusele, kuid terminali asukohast olulisem on gaasi konkurentsivõimeline hind kliendile.
    Sõnumid Venemaale
    Tänu Klaipeda terminalile on Gazprom Baltikumi müüdava gaasi hinda langetanud. Veel mõni aasta tagasi oli maagaasi hind Baltikumile oluliselt kõrgem kui Saksamaale, viimastel aastatel on hinnavahe jõudsalt vähenenud. Põhjuseks on majanduslik hinnasurve. LNG hinnad Euroopas on seotud sealsete gaasibörside hindadega, tuues nii Euroopa gaasihinnad ka Baltikumi. Et mitte turgu üleliia kaotada, pidi Gazprom reageerima ja hinnad üle vaatama. Nii turumajandus töötab.
    Teine tähtis sõnum, mille LNG-terminal Gazpromile annab, on Baltikumi järjest selgem energiaalane iseseisvus. Juba praegu saaksid Balti riigid hakkama, importides maagaasi ainult LNG-terminali kaudu.
    Kolmas pidepunkt on meretransport, kus LNG prognoositav kasv järgnevatel aastatel on hüppeline. Alates 2015. aastast peavad Läänemerel sõitvad reisi- ja kaubalaevad, teiste seas ka näiteks Eesti saarte ja mandri vahelised parvlaevad, kasutama keskkonnasõbralikumat kütust. Alates 2020. aastast karmistuvad laevakütuse keskkonnanõuded üle maailma. Sisuliselt on laevafirmadel kolm võimalust: hakata kasutama madala väävlisisaldusega erikütust, paigaldada puhastusseadmeid või minna üle veeldatud maagaasile.
    Kõigest mõni aasta tagasi tehti panuseid, millal LNG võiks domineerivaks merekütuseks saada. Hirm ja ettevaatlikkus olid tingitud kalli infrastruktuuri väljaehitamisest. Ometi näib, et hirmul olid suured silmad ning nüüd ennustavad juhtivad energeetikud, et LNGd kasutavate laevade arv kasvab pidevalt aastani 2030. Meil oleks rumal jätta kasutamata võimalus veelgi aktiivsemalt LNG kütuse turul kaasa rääkida.
    Pealegi, LNGga ei sõida vaid laevad. Ameerika on suunda näitamas ka LNG kui autokütuse populariseerimisel. Kõigest paar aastat tagasi alustati Shelli eestvedamisel veoautodele mõeldud LNG-tanklate rajamist. Praeguseks on neid juba üle 70. LNG on autotranspordis hea täiendus surumaagaasile naftapõhistelt vedelkütustelt puhtamale gaasikütusele üleminekul. Varem või hiljem peame ka meie mõtlema LNG-tanklale, mis suudaks varustada transiidiveokeid.
    Maagaas on puhas ja soodne kütus – kerge kütteõli on näiteks kaks korda kallim kui maagaas. Teame, et globaalne hinnasurve hoiab LNG maksumuse kontrolli all. Maagaasi aktsiisi pidev tõstmine, samal ajal põlevkiviõli väga madala aktsiisiga maksustamine ei saa olla jätkusuutlik, Euroopa energiapoliitikat toetav ega keskkonnasõbralik.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.